Esmaspäeval tuli Martinilt Scan Shippingust teade, et võin järgmisel päeval, 29 Aprillil Amphibearile Muuga sadamasse järgi minna. Sadamasse jõudes läks natuke aega sisenemise vormistamisega ja natuke aega kulus vales kohas ootamise peale. Õigesse kohta jõudes pildistasime ilusaid terveid plomme ja tegime konteineri lahti. Seal ta on, ilma pontoonideta kuid täie muu varustusega Amphibear.
Pärast konteineri avamist asusin rõõmsalt naelakangiga tõkiseid kangutama. Pool tundi hiljem kangi peal üles alla hüpeldes enam nii rõõmus ei olnud. Päris korralikult olid tõkised konteineri põhja külge löödud.
Tekkis veel küsimus, et kas peaks auto esiotsa juurde alt roomama või küljelt ronima. Sai otsustatud külje kasuks ja kuidagi ennast üle raamide auto ette sokutatud. Seal oli lahtivõtt lihtsam, piisas ainult koormarihmade vabastamisest. Siis sikutasime ettevaatlikult teise autoga amfiibi konteinerist välja. Auto väljas tegin kõik kastide lukud lahti ja kutsusin piirivalve sõidukit kontrollima. Peatselt tuli patrull, vaatas kerenumbri üle ja pani paberile templi. Juurde ütles, et tegelikult polnud nende kontroll üldse vajalik, kuna tegemist on Eestis registreeritud sõidukiga. Aga templiga olevat lihtsam sadamast välja saada.
Nüüd tuli auto sõidukorda seada. Lisaks auto akude tühjusele ootas mind üllatusena ees ka mõlema auto võtme puldi patareide tühjakssaamine. Vahetusaku oli kaasas ja käivitamise järel lõpetas ka alarm lärmamise. Kõik muu töötas nagu ennegi, tuled põlesid süsteemid töötasid ja jõudiski kätte viimane teelõik kojusõiduks. Nüüd on Amphibear kodus ja algab kauakestev varustuse puhastamine, ärapakkimine ja katkiläinud asjade parandustöö.
Amphibear sõitis omal jõul Tallinnast Roheneemesaartele. Ületas Gibralatari väina ja Atlandi ookeani Senegalist Roheneemesaartele. Mõnisada kilomeetrit saartest edasi purunesid sõiduki pontoonid ja Lõuna Ameerikasse Rio De Janeirosse sõitis Amphibear Geoholmi turjal. Lõuna Ameerikas sõit jätkus uute pontoonide saamise lootuses. Kuid kui tehas uusi pontoone ei tarninud läks Amphibear Limas konteinerisse ja tuli tagasi Eestisse laeva kõhus.
Tänan, kes te siiani kaasa mõtlesite ja blogi lugesite! Teie Mait Nilson.