Amphibear asub ümbermaailmasõidule laupäeval, 2. novembril 2013 Hydroscand kontori Peterburi tee 83B, Tallinn kõrvalt parklast kell 11.00-12.00. Teeleminekut juhatab Väino Laisaar. Sõna saavad toetajad, avatakse logiraamat ning sooja
annavad soojad pirukad. Amphibear asub teele kell 12.00.
Esimest lõiku sõidavad Mait Nilson ja Hamor Kaha (kuni Senegal, St Louis). Kohal on kõik korraldusmeeskonna liikmed: Mait Nilson, Erki Koldits, Hamor Kaha, Kristjan Kalda, Marek Kiisa ja Peeter Annus.
Kõik kes tahavad Amphibeari või teeleasumist oma silmaga näha ja meile lehvitada on kohale oodatud. Kõik teised saavad lugeda, kuidas meie reis kulgeb siitsamast blogist.
teisipäev, 29. oktoober 2013
laupäev, 26. oktoober 2013
Läbi keeviste
Tavalise silmaga läbi keevisõmbluste ei näe. Kuid hea oleks näha. Alumiiniumi keevitust varitseb oht mikropragude tekkeks, millest hiljem võib areneda tõsisem probleem. Tehase väitel ei ole neil pontoonidega küll rohkem kui kümne aasta jooksul ühtegi sellist probleemi olnud. Siiski parem kontrollida kui kahetseda.
Ning see on võimalik siinsamas Eestis. Firmas nimega Technical Inspection Service, ehk TIS saab teha keevistele kontrolli. Nii oligi kiirel tööajal Amphibeari pontooni keeviste kontrolli äramahutamiseks võetud hoopis laupäevane päev.
TIS inspector Ivan Podkhomutnikov pakkus sissejuhatuseks kohvi. Pilt tehtud firma sertifikaatide taustal.
Väga kaval kontrollimise meetod on marker- ja kriidivärgiga. Kõigepealt kaetakse puhastatud keevis punase markervärviga. Vähese seismise järel puhastatakse pind värvist ja kaetakse kriidtolmu värviga. Kuivamise järel tõmbab kriiditolm mikropragusesse pugenud markervärvi välja ja muudab defektid nähtavaks. Pildil on näha mõned punased täpid, mikroaugud keevituses. Õnneks pragusid pontooni keevituste juures ei olnud ja kuna pontoonid survet hoiavad ei ole ka mikroaugud läbivad.
Viimane kontrollmeetod oli keevisõmbluse röngtenpilt. Selle tegemise ajaks aeti kõik teise ruumi, aga tehnika oli ka võhikule arusaadav röngtenkahuri ja filmiga. Natuke arvutamist säriaja jaoks, natuke mõõtmist fookuskauguse jaoks ja oli ka keevisest röngtenpilt tehtud.
TIS inspektorid Ivan Podkhomutnikov ja Andrei Martikainen kontrollitud Amphibeari taustal.
Ülevaatuse käigus sai näha keeviste siseelu, mis ootuspäraselt pole kuigi kaunis. Õnneks sai ka kinnituse, et ühtegi mikropragu kontrollitud sõlmpunktides ei ole ja keevised on suuremas osas kvaliteetsed. Siiski soovitati tugevdada ajami kinnitust ja sinna tehtud keevisõmblused vähemalt osaliselt üle keevitada.
Aitäh TIS meeskonnale! Ärasõidupilt sai tehtud kontori juures emafirma logo ees.
Ning see on võimalik siinsamas Eestis. Firmas nimega Technical Inspection Service, ehk TIS saab teha keevistele kontrolli. Nii oligi kiirel tööajal Amphibeari pontooni keeviste kontrolli äramahutamiseks võetud hoopis laupäevane päev.
TIS inspector Ivan Podkhomutnikov pakkus sissejuhatuseks kohvi. Pilt tehtud firma sertifikaatide taustal.
Kõige esimene kontrollimeetod on vaatlus. Pontoonide seest saab keeviseid vaadata endoskoobiga. Endoskoop on sisuliselt väike kaamera koos valgustiga pika ja painduva varre otsas.
Väga kaval kontrollimise meetod on marker- ja kriidivärgiga. Kõigepealt kaetakse puhastatud keevis punase markervärviga. Vähese seismise järel puhastatakse pind värvist ja kaetakse kriidtolmu värviga. Kuivamise järel tõmbab kriiditolm mikropragusesse pugenud markervärvi välja ja muudab defektid nähtavaks. Pildil on näha mõned punased täpid, mikroaugud keevituses. Õnneks pragusid pontooni keevituste juures ei olnud ja kuna pontoonid survet hoiavad ei ole ka mikroaugud läbivad.
Viimane kontrollmeetod oli keevisõmbluse röngtenpilt. Selle tegemise ajaks aeti kõik teise ruumi, aga tehnika oli ka võhikule arusaadav röngtenkahuri ja filmiga. Natuke arvutamist säriaja jaoks, natuke mõõtmist fookuskauguse jaoks ja oli ka keevisest röngtenpilt tehtud.
TIS inspektorid Ivan Podkhomutnikov ja Andrei Martikainen kontrollitud Amphibeari taustal.
Ülevaatuse käigus sai näha keeviste siseelu, mis ootuspäraselt pole kuigi kaunis. Õnneks sai ka kinnituse, et ühtegi mikropragu kontrollitud sõlmpunktides ei ole ja keevised on suuremas osas kvaliteetsed. Siiski soovitati tugevdada ajami kinnitust ja sinna tehtud keevisõmblused vähemalt osaliselt üle keevitada.
Aitäh TIS meeskonnale! Ärasõidupilt sai tehtud kontori juures emafirma logo ees.
laupäev, 19. oktoober 2013
Viievarbalistele
Arutasime Erki Kolditsa ja Kristjan Kaldaga tugimeeskonna sidepidamist sõitjatega. Kui mõlemal poolel on kood teada, saab paigutada 5 päeva ilma 160 märgiga sõnumisse. Arutlusteemasid oli muidugi veel.
Lõbusam vahepala oli Fivefingers jalanõude proovimine. Kõigil kellel viis varvast, läksid jalanõud ka jalga. Arvamused jagunesid kolmeks. Kõige innovaatilisematele meeldis ja tundus väga mugav. "Nagu paljajalu käiks." oli nende kommentaar. Teine äärmus olid need kes oma viit varvast ei suutnud kokku lugeda ja jalanõus õigesse kohta sokutada. Nende arvates oli tegu mingi uue piinamisvahendiga. Kolmas seisukoht jäi nende kahe vahele. Ühelt poolt värske ja virgutav tunne, aga ilmselt nõuab harjumist.
Huvitav kogemus igal juhul ja ilmselt näeb reisil nii mõndagi sõitjat vaikselt varbaid liigutamas.
Lõbusam vahepala oli Fivefingers jalanõude proovimine. Kõigil kellel viis varvast, läksid jalanõud ka jalga. Arvamused jagunesid kolmeks. Kõige innovaatilisematele meeldis ja tundus väga mugav. "Nagu paljajalu käiks." oli nende kommentaar. Teine äärmus olid need kes oma viit varvast ei suutnud kokku lugeda ja jalanõus õigesse kohta sokutada. Nende arvates oli tegu mingi uue piinamisvahendiga. Kolmas seisukoht jäi nende kahe vahele. Ühelt poolt värske ja virgutav tunne, aga ilmselt nõuab harjumist.
Huvitav kogemus igal juhul ja ilmselt näeb reisil nii mõndagi sõitjat vaikselt varbaid liigutamas.
teisipäev, 15. oktoober 2013
Koos 35 miljoni vabatahtlikuga
Tervitused Teeme ära Eesti meeskonnale! Kõige entusiastlikum meeskond keda ma näinud olen.
Kui sa usud, et suudad muuta maailma, siis tulemuseks... sa tegelikult muudadki seda. Kolmkümmend viis miljonit vabatahtliku mobiliseerida on väga suur saavutus. Amphibear kannab rõõmuga Teeme ära sõnumit. Eesmärk on seda propageerida külastatud riikides ja toetada kohalike meeskondi sõnumi levitamisel. Ehk saab ka nii natuke toredama maailma.
Kui sa usud, et suudad muuta maailma, siis tulemuseks... sa tegelikult muudadki seda. Kolmkümmend viis miljonit vabatahtliku mobiliseerida on väga suur saavutus. Amphibear kannab rõõmuga Teeme ära sõnumit. Eesmärk on seda propageerida külastatud riikides ja toetada kohalike meeskondi sõnumi levitamisel. Ehk saab ka nii natuke toredama maailma.
esmaspäev, 7. oktoober 2013
FLIR aken pimeduses
Öine navigatsioon on lihtne, kui oled tuttavas paigas. Oma kalapüügikohtadel ma tean ranniku profiili ja oskan koju sõita ka pimedas. Mingit valgust on siiski vaja, aga Eesti suveööd ongi valged. Erinev on lugu sügisel ja teistel laiuskraadidel. Pilvise taeva ja kerge vihmaga läheb öösel kottpimedaks. Ainult plotteri järgi sõita ei ole turvaline. Amphibear on liiga väike, et installeerida mereradar. Pealegi nõuab radari kasutamine kogemust. Sellepärast oli termokaamera pikka aega Amphibear vajaliku varustuse nimekirjas. Isegi täielikus pimeduses ja kerges udus näitab termokaamera pilti ümbrusest.
Tänu FLIR toetusele on FLIR MD-324 kaamera nüüd olemas. Kaamera istub esiraamil ja vaatab kaugusse nagu väike tulnukas.
Erinevalt tavapärastest öönägemise seadmetest on termokaamerat lihtne testida. Kuna kaamera pilt on õhtul ja öösel samasugune (väikesed temperatuuri erinevused siiski on), saab kaamera tööd ka valgel ajal kontrollida.
Lisaboonusena aitab kaamera märgata ka teeveerel liikuvaid jalakäiaid ja loomi. Selline süsteem võiks igal sõidukil olla!
Tänu FLIR toetusele on FLIR MD-324 kaamera nüüd olemas. Kaamera istub esiraamil ja vaatab kaugusse nagu väike tulnukas.
Erinevalt tavapärastest öönägemise seadmetest on termokaamerat lihtne testida. Kuna kaamera pilt on õhtul ja öösel samasugune (väikesed temperatuuri erinevused siiski on), saab kaamera tööd ka valgel ajal kontrollida.
Lisaboonusena aitab kaamera märgata ka teeveerel liikuvaid jalakäiaid ja loomi. Selline süsteem võiks igal sõidukil olla!
neljapäev, 3. oktoober 2013
Ekstreem-, loop- ja aegkaamera
Nagu enamus inimesi, arvan ka mina, et oskan pildistada. Tehtud pilte vaadates lööb see arvamus muidugi kõikuma. Selgub, et ega ikka ei oska küll. Rääkimata valgusest ja varjust või kompositsioonist, isegi teravus on teinekord täitsa juhuslik. Veel kehvem on olukord video tegemisega. Kui tähelepanu on mujal ja toimub midagi olulist on nässuläinud video garanteeritud. Sellepärast on mul eriti hea meel mõnede lollikindlate seadete üle.
GoPro HERO3 Black Edition kaameraid on koguni kaks. Ühe saab panna üldpilti jälgima ja teisega detaili võtta. Kui kaamera juba lindistab, on hea videopilt garanteeritud. Tavaline digikaamerate videosurm - kiire liikumine kaadris on GoPro jaoks lapsemäng. Valgustasakaal ja hämaravõimekus on heal tasemel. Ning kui tahab saab ka 4k videopildi. Kaamera kerge kaal lubab väga erinevaid kinnituskohti ja auto rappumine kaamerale mingit järelvõnkumist kaasa ei too. Nagu kriitikud internetis märgivad, isegi kui leiab mõne kasutamismugavuse puuduse, on see hetkel maailma parim ekstreemkaamera. Nii võib loota, et tulevikus saab mõne video, mille fookust või valgust ma ei ole paigast ära keeranud.
Kui üks GoPro vaatab ette ja teine taha on peaaegu täisring vaateväljas
FineVu CR 500 HD musta kasti kaamerat testisin kõigepealt tavalise autoga ringi sõites. Väga hea pilt! Sony sensoriga kaameralt midagi muud ei ootaks ka. Alati võib ju optika kvaliteedis kahelda, aga õnneks on teravusega kõik korras. Seade on kompaktne, loogiline ja väga mõnusalt automaatne. Isegi kui lihtsalt ostmise järel kohe autosse installida ja rohkem mitte puudutada, töötab nii nagu vaja. Internetis on igal pool nii kiitvad kommentaarid, et midagi väga lisada ei oska. Ainsa modifikatsioonina tuleb kaamerat natuke musta markeriga üle joonistada. Siis ei ole nuppude tuled nii eredad ja kaamera on väljast vähem näha.
Installatsioonikohana soovitati internetis tahavaatepeegli kõrvalistuja poolset serva. Peitub peegli kontuuri sisse ja nuppude tuled jäävad juhile peegli varju. Esialgu panin peegli kinnitusele liiga lähedale ja peegli kinnitus jäi kaamera lainurga vaatevälja. Uues kohas toimib laitmatult. Voolu saab kaamera laepolstri peale paigutatud lisakontaktist. On ju ukse avamise valgustuse jaoks seal pidevalt vool olemas ja nii saab oma voolu ka kaamera.
Kaamera teen veel markeriga tumedamaks.
Ning tuli seade, millest mina varem kuulnud ei olnud – Brinno TLC200 Pro Time Lapse Camera. Spetsiaalselt mõeldud aegvideo tegemiseks enda määratud intervalliga. Erinevalt vanemast fotokaamerast, millel sageli on aegpildistamise reziim, teeb time lapse kaamera kohe video valmis. Nii saab kogu reisi kohta teha ühe pideva video. Kui näiteks panna 1 pilt minutis ja mängida videot 30 kaadrit sekundis siis mahub kuu aega pidevat lindistamist vähem kui pooletunnisesse videosse. Viie minuti pildiga mahub siis 5 kuud.
Tagaluugile kiirkinnitusplaadile installeeritud kaamera. Vaade muutub luuki avades ja lõpptulemus on huvitam.
GoPro HERO3 Black Edition kaameraid on koguni kaks. Ühe saab panna üldpilti jälgima ja teisega detaili võtta. Kui kaamera juba lindistab, on hea videopilt garanteeritud. Tavaline digikaamerate videosurm - kiire liikumine kaadris on GoPro jaoks lapsemäng. Valgustasakaal ja hämaravõimekus on heal tasemel. Ning kui tahab saab ka 4k videopildi. Kaamera kerge kaal lubab väga erinevaid kinnituskohti ja auto rappumine kaamerale mingit järelvõnkumist kaasa ei too. Nagu kriitikud internetis märgivad, isegi kui leiab mõne kasutamismugavuse puuduse, on see hetkel maailma parim ekstreemkaamera. Nii võib loota, et tulevikus saab mõne video, mille fookust või valgust ma ei ole paigast ära keeranud.
Kui üks GoPro vaatab ette ja teine taha on peaaegu täisring vaateväljas
FineVu CR 500 HD musta kasti kaamerat testisin kõigepealt tavalise autoga ringi sõites. Väga hea pilt! Sony sensoriga kaameralt midagi muud ei ootaks ka. Alati võib ju optika kvaliteedis kahelda, aga õnneks on teravusega kõik korras. Seade on kompaktne, loogiline ja väga mõnusalt automaatne. Isegi kui lihtsalt ostmise järel kohe autosse installida ja rohkem mitte puudutada, töötab nii nagu vaja. Internetis on igal pool nii kiitvad kommentaarid, et midagi väga lisada ei oska. Ainsa modifikatsioonina tuleb kaamerat natuke musta markeriga üle joonistada. Siis ei ole nuppude tuled nii eredad ja kaamera on väljast vähem näha.
Installatsioonikohana soovitati internetis tahavaatepeegli kõrvalistuja poolset serva. Peitub peegli kontuuri sisse ja nuppude tuled jäävad juhile peegli varju. Esialgu panin peegli kinnitusele liiga lähedale ja peegli kinnitus jäi kaamera lainurga vaatevälja. Uues kohas toimib laitmatult. Voolu saab kaamera laepolstri peale paigutatud lisakontaktist. On ju ukse avamise valgustuse jaoks seal pidevalt vool olemas ja nii saab oma voolu ka kaamera.
Kaamera teen veel markeriga tumedamaks.
Ning tuli seade, millest mina varem kuulnud ei olnud – Brinno TLC200 Pro Time Lapse Camera. Spetsiaalselt mõeldud aegvideo tegemiseks enda määratud intervalliga. Erinevalt vanemast fotokaamerast, millel sageli on aegpildistamise reziim, teeb time lapse kaamera kohe video valmis. Nii saab kogu reisi kohta teha ühe pideva video. Kui näiteks panna 1 pilt minutis ja mängida videot 30 kaadrit sekundis siis mahub kuu aega pidevat lindistamist vähem kui pooletunnisesse videosse. Viie minuti pildiga mahub siis 5 kuud.
Tagaluugile kiirkinnitusplaadile installeeritud kaamera. Vaade muutub luuki avades ja lõpptulemus on huvitam.
kolmapäev, 25. september 2013
Noppeid tööriistakastist
Amphibear reisiks varustamine pakub ikka jälle toredaid üllatusi. Oled mõne probleemiga hädas ja siis leiad üllatuslikult head tooted, mida julged reisile kaasa võtta.
Saag on üks vajalik tööriist. Eriti kui pead läbi sõitma vähesõidetavaid teid. Müüakse ülikompaktseid tross-saage ellujäämiskomplektidesse mille enamuse mudeleid testijad suudavad kahe tõmbega puruks tõmmata. Muidugi saaks ka tavalise sae kaasa võtta, aga varustuse mahul on piirid ja vaja on seda ju väga harva. Lahendus on BCB kettsaag. Youtube videotestid näitavad seda väga tõhusa tööriistana ja käes hoides on sama tunne. Saag on kokkupandult ülikompaktne ja kerge ning samas võtab ka üsna jämedat puitu.
Järgmine tööriist, mille kutsele vastu ei saanud on Leatherman Surge. Kõik me oleme juba harjunud igasugu erinevate multitööriistadega. Aga siin on paar haruldasemat lahendust. Esiteks veel üks saag, plastile, metallile ja millele iganes. Sest see on tavalise tikksae tera kinnitus noa küljes. Nii võib kaasa võtta erinevad saeterad ja korraliku käepideme abiga saavad kõik saagimistööd tehtud. Teine võluv tööriist on noa teisest otsast välja keeratud - aparaadikruvide kruvikeeraja. Millegipärast ma arvan, et kogu elektroonika juures, mis kaasas on selle kasutamisest ei pääse. Loomulikult on noal kõik ootuspärased terad ja päris mõnusalt suured käärid. Noa vöökoti külge on kinnitatud ka 75lm Led Lenser lamp.
Ning lõpuks ometi üks taskulamp, mis töötab nii nagu mina tahan - Led Lenser 7R. Vajutan nuppu, lülitub sisse, vajutan uuesti nuppu ja lülitub välja. Mitte et pean vajutama 6 korda nagu jalgratta tagatuld, et eri vilkumistest lahti saada. Kusjuures juhend on päris paks, lambil on palju eri funktsioone aga kõik need on väga loogiliselt sama nupu allhoidmise ja kiirvajutamise abil juhitavad. See selleks, tegelikult sai see lamp valitud kahel põhjusel. Valgusjõud 220lm muudab päeva valgemaks ja aku on laetav tavalise mobiililaadijaga (micro USB). Neid autos jätkub (kaamerad, telefonid jms) ja ei ole eraldi mingit lisalaadijat juurde vaja. Ning lisaks saab lampi kasutada ka 3 AAA patareiga.
Viimasena tõstaks esile mind juba paar aastat hästi teeninud tellitava Würth võtme. Kellel on veel kodus nõukogude ajast pärist raske raudkolakas tellitava võtme nime kandmas, ei usu et selline võti olemas on. Täpne nagu nihik (ja sellega saab läbimõõtu mõõta, vähemalt 1/4 mm täpsusega) käib lahti 0-40mm. Seni ei ole ükski amfiibi väljasõit ilma selle võtmeta toimunud.
Loomulikult on Amphibear varustuses ka hulgaliselt muid võtmeid, toruvõtmeid, akutrell, sellele otsikud lõikekettast kuni avafreesini välja jne. Aga eeltoodud tööriistade isikupära vastu nad ei saa.
Saag on üks vajalik tööriist. Eriti kui pead läbi sõitma vähesõidetavaid teid. Müüakse ülikompaktseid tross-saage ellujäämiskomplektidesse mille enamuse mudeleid testijad suudavad kahe tõmbega puruks tõmmata. Muidugi saaks ka tavalise sae kaasa võtta, aga varustuse mahul on piirid ja vaja on seda ju väga harva. Lahendus on BCB kettsaag. Youtube videotestid näitavad seda väga tõhusa tööriistana ja käes hoides on sama tunne. Saag on kokkupandult ülikompaktne ja kerge ning samas võtab ka üsna jämedat puitu.
Järgmine tööriist, mille kutsele vastu ei saanud on Leatherman Surge. Kõik me oleme juba harjunud igasugu erinevate multitööriistadega. Aga siin on paar haruldasemat lahendust. Esiteks veel üks saag, plastile, metallile ja millele iganes. Sest see on tavalise tikksae tera kinnitus noa küljes. Nii võib kaasa võtta erinevad saeterad ja korraliku käepideme abiga saavad kõik saagimistööd tehtud. Teine võluv tööriist on noa teisest otsast välja keeratud - aparaadikruvide kruvikeeraja. Millegipärast ma arvan, et kogu elektroonika juures, mis kaasas on selle kasutamisest ei pääse. Loomulikult on noal kõik ootuspärased terad ja päris mõnusalt suured käärid. Noa vöökoti külge on kinnitatud ka 75lm Led Lenser lamp.
Ning lõpuks ometi üks taskulamp, mis töötab nii nagu mina tahan - Led Lenser 7R. Vajutan nuppu, lülitub sisse, vajutan uuesti nuppu ja lülitub välja. Mitte et pean vajutama 6 korda nagu jalgratta tagatuld, et eri vilkumistest lahti saada. Kusjuures juhend on päris paks, lambil on palju eri funktsioone aga kõik need on väga loogiliselt sama nupu allhoidmise ja kiirvajutamise abil juhitavad. See selleks, tegelikult sai see lamp valitud kahel põhjusel. Valgusjõud 220lm muudab päeva valgemaks ja aku on laetav tavalise mobiililaadijaga (micro USB). Neid autos jätkub (kaamerad, telefonid jms) ja ei ole eraldi mingit lisalaadijat juurde vaja. Ning lisaks saab lampi kasutada ka 3 AAA patareiga.
Viimasena tõstaks esile mind juba paar aastat hästi teeninud tellitava Würth võtme. Kellel on veel kodus nõukogude ajast pärist raske raudkolakas tellitava võtme nime kandmas, ei usu et selline võti olemas on. Täpne nagu nihik (ja sellega saab läbimõõtu mõõta, vähemalt 1/4 mm täpsusega) käib lahti 0-40mm. Seni ei ole ükski amfiibi väljasõit ilma selle võtmeta toimunud.
Loomulikult on Amphibear varustuses ka hulgaliselt muid võtmeid, toruvõtmeid, akutrell, sellele otsikud lõikekettast kuni avafreesini välja jne. Aga eeltoodud tööriistade isikupära vastu nad ei saa.
reede, 20. september 2013
Päästevarustusest
Kohale saabus päästepaat Viking Life 4 UKL RescYou, ISO Pack I varustuses. See mingi pisasi ei ole. Kaalub 36 kg. Tundub, et tuleb mõni varustuse kast autost välja visata et päästepaat kaasa mahuks. Kui mujale ei mahu siis maal katusele ja vees nagunii pontoonile.
Nüüd on kogu meresõiduks vajalik päästevarustus olemas ja kindlustunnet rohkem. Kindlustunnet annab muidugi ka kindlustus, aga sellega on omaette lood. Tavaline reisikindlustus on välismaal hädavajalik, kuid kasu on sellest tsivilisatsioonis. Kui oled kõigest eemal, siis ükski tavaline reisikindlustus sinuga ei tegele. Ning kuna tundub, et erikindlustus on ülikallis, siis võibki jääda kindlustamata. Kuni avastad lihtsa ja väga soodsa maksega GEOS SEARCH & RESCUE PROGRAM liikmeks astumise võimaluse. Lihtne, täida põhiandmed vali pakett kas endale, perele ja/või kolleegidele http://www.geosalliance.com/sar/index.html. Suurelt on kirjas lubadus hädakutse korral sind ükskõik kust 72h jooksul tagasi tsivilisatsiooni tuua (mõned sõjatsoonid ja muud erandid on). Lisaks veel lubadus kuni 50 000 USD sellega seotud kulusid katta. Palju on ka ameerikale omast peenikest kirja, loodame et ei suuri lubadusi ega peenikest kirja tegelikult vaja ei lähe.
Nüüd on kogu meresõiduks vajalik päästevarustus olemas ja kindlustunnet rohkem. Kindlustunnet annab muidugi ka kindlustus, aga sellega on omaette lood. Tavaline reisikindlustus on välismaal hädavajalik, kuid kasu on sellest tsivilisatsioonis. Kui oled kõigest eemal, siis ükski tavaline reisikindlustus sinuga ei tegele. Ning kuna tundub, et erikindlustus on ülikallis, siis võibki jääda kindlustamata. Kuni avastad lihtsa ja väga soodsa maksega GEOS SEARCH & RESCUE PROGRAM liikmeks astumise võimaluse. Lihtne, täida põhiandmed vali pakett kas endale, perele ja/või kolleegidele http://www.geosalliance.com/sar/index.html. Suurelt on kirjas lubadus hädakutse korral sind ükskõik kust 72h jooksul tagasi tsivilisatsiooni tuua (mõned sõjatsoonid ja muud erandid on). Lisaks veel lubadus kuni 50 000 USD sellega seotud kulusid katta. Palju on ka ameerikale omast peenikest kirja, loodame et ei suuri lubadusi ega peenikest kirja tegelikult vaja ei lähe.
kolmapäev, 18. september 2013
Roostetõrje
Peale kahte ja poolt päeva auto all roomamist on kõik kättesaadavad kohad Terotex HV 400 roostetõrje vahaga kaetud. Offroad Service töötles põhja juba paar aastat tagasi ja vahakiht oli enamuses kohtades olemas. Kuus aastat vanal ja vett näinud autol on raam muidugi mõnest kohast roostes. Samas põhja all kere peal ei leidnud ühtegi roostetäppi. Mõnda raami kohta proovisin rooste konverterit Loctite 7505. Õhukesele roostekihile täitsa mõjus vahend. Ilmselt mõjub ka paksemale roostekihile, lihtsalt tulemus ei ole sile metalne pind nagu õhukesel roostel. Uue vahaga on auto põhi kenasti läikiv (kuni esimese kruusateeni). Ka raam ja sillad on nüüd vahaga kaetud.
Läikiv auto raam ja roostetõrje vahend Terotex HV 400
Kõrvaltulemusena sai maha kanda hulga ruutmeetreid auto all kasutatud koormakilet ja mõned riideesemed. Töö ise toimus koduse pritsi, Henkelist laenatud pritsi, rendiks võetud kompressori ja värvipinstliga. Igal töövahendil omad eelised. Õõnsustesse sobis suruõhuprits, vabadele pindadele ajas vähem vahaaure pintsel ja kodune prits.
See töö muidugi auto korrosiooni ei peata, sest autol on ka palju ligipääsmatuid kohti ja vaha kulub mõne aja jooksul maha. Aga kuna kõik mutrid poldid said seda vahendit, siis ehk on tulevikus auto all tööd tehes lihtsam asju lahti võtta ja seni vahaga kaetud kohtades mingeid roostejälgi küll ei olnud.
Läikiv auto raam ja roostetõrje vahend Terotex HV 400
Kõrvaltulemusena sai maha kanda hulga ruutmeetreid auto all kasutatud koormakilet ja mõned riideesemed. Töö ise toimus koduse pritsi, Henkelist laenatud pritsi, rendiks võetud kompressori ja värvipinstliga. Igal töövahendil omad eelised. Õõnsustesse sobis suruõhuprits, vabadele pindadele ajas vähem vahaaure pintsel ja kodune prits.
See töö muidugi auto korrosiooni ei peata, sest autol on ka palju ligipääsmatuid kohti ja vaha kulub mõne aja jooksul maha. Aga kuna kõik mutrid poldid said seda vahendit, siis ehk on tulevikus auto all tööd tehes lihtsam asju lahti võtta ja seni vahaga kaetud kohtades mingeid roostejälgi küll ei olnud.
esmaspäev, 16. september 2013
Tänan toetuse eest
Minu rõõmsaks üllatuseks on Eesti inimesed valmis isegi ingliskeelse lingi abil Amphibear projekti toeatama. Tänan toetuse eest: Urmas Lilleorg, Mihkel Ambre, Cristo Pajust, Laur Kelder, Anneli Alekand, Riina Einberg, Tiit Nilson ja Jaan Kelder (toetuse kuupäeva järjekorras). Nimed panen amfiibile ja sõidutan ümber maailma.
Lisaks liitus toetajatega Energate ning mitu firmat on veel kinnitanud oma plaani Amphibear reisi toetada.
Uskumatu aga tõsi, leidus ka esimene ise ennast asju korraldama appi pakkunud vabatahtlik. Tänan abi eest Urmas Einberg!
Ümberringi on toredad inimesed! Et see nii oleks, tuleb ainult sellesse uskuda ja usk saab tõeks.
Lisaks liitus toetajatega Energate ning mitu firmat on veel kinnitanud oma plaani Amphibear reisi toetada.
Uskumatu aga tõsi, leidus ka esimene ise ennast asju korraldama appi pakkunud vabatahtlik. Tänan abi eest Urmas Einberg!
Ümberringi on toredad inimesed! Et see nii oleks, tuleb ainult sellesse uskuda ja usk saab tõeks.
neljapäev, 12. september 2013
Ämbritäis ketti
Võrtsjärvel 2011 muutus hüdropumba kett kahe tunniga kahe lüli võrra pikemaks - sisuliselt kasutuskõlbmatuks. Oma viga. Jäin lootma, et esimesed tunnid kestab keti tehase õlitus. Kett on tehasest tulles paksult tavotiga koos. Aga tööstuslikud ketid on ilma O-rõngasteta, mis õli kinni hoiaks. Kuna kett on otse auto radiaatori taga, siis on töötemperatuur umbes 80 kraadi. Algne ketimääre muutub vedelaks ja lendab minema. Ilma õlita kett on ruttu otsas.
Järmiseid kette olen määrinud veidi teisiti. Kõigepealt kett pesuvanni, kus pesen lahustiga tehase õli välja. Siis kett kuivama. Kuivale ketile rulliku pragudesse ja linkide liitekohtadele kuivmääret. Kuivmäärde eelis on, et ta ei lenda liikumisel keti pealt minema ja talub ka raskeid koormusi. Kuivmäärde lahusti kuivamise järel läheb keti peale kõrgtemperatuurile mõeldud sitke õli. See määrib täiendavalt, aitab kaasa kuivmäärde osakeste ühltasemale jaotusele ja kaitseb ketti korrosiooni eest. Nii määritud ketid peavad vastu. Kasutuse käigus muidugi kuluvad, aga tavapäraselt.
Ketid 10l värviämris koos määrimiseks kasutatud Loctite MoS2 kuivmäärde (8191) ja kõrgtemperatuurilise ketiõliga (8011).
Reisile on ette valmistatud 10 ketti. Kettide mõõte arvestades, kokku natuke vähem kui ämbritäis. Ketid on määritud ja ootavad autosse pakkimist. Üle kümne pole mõtet, sest esimene etapp ei söö kümmet ketti kuidagi ära, aga alla 10 ka ei tihka võtta. Kui teed õlitusel vea või läheb Scottoiler rikki siis võib mõni kett ka kiirelt oma lõpu leida.
Järmiseid kette olen määrinud veidi teisiti. Kõigepealt kett pesuvanni, kus pesen lahustiga tehase õli välja. Siis kett kuivama. Kuivale ketile rulliku pragudesse ja linkide liitekohtadele kuivmääret. Kuivmäärde eelis on, et ta ei lenda liikumisel keti pealt minema ja talub ka raskeid koormusi. Kuivmäärde lahusti kuivamise järel läheb keti peale kõrgtemperatuurile mõeldud sitke õli. See määrib täiendavalt, aitab kaasa kuivmäärde osakeste ühltasemale jaotusele ja kaitseb ketti korrosiooni eest. Nii määritud ketid peavad vastu. Kasutuse käigus muidugi kuluvad, aga tavapäraselt.
Ketid 10l värviämris koos määrimiseks kasutatud Loctite MoS2 kuivmäärde (8191) ja kõrgtemperatuurilise ketiõliga (8011).
Reisile on ette valmistatud 10 ketti. Kettide mõõte arvestades, kokku natuke vähem kui ämbritäis. Ketid on määritud ja ootavad autosse pakkimist. Üle kümne pole mõtet, sest esimene etapp ei söö kümmet ketti kuidagi ära, aga alla 10 ka ei tihka võtta. Kui teed õlitusel vea või läheb Scottoiler rikki siis võib mõni kett ka kiirelt oma lõpu leida.
esmaspäev, 9. september 2013
Töid ja tegemisi
Tõsisemad ettevalmistused on kestnud juba rohkem kui aasta. Iga nädal saab paberile paarkümmend tegemist vajavat tööd. Nädala lõpuks on neist tavaliselt pooled tehtud ja pooled jätkuvad järgmisel nädalal ning lisandub 10 uut tegevust.
Näiteks, nädal 35 on reisiettevalmistuste nimekirjas:
Tööde nimekirju on teisi ka. Kuskil on varustuse hankimise nimekiri kuskil mujal eelarve ja laua peal on hulgaliselt juhtmeid, testimaks kas kaameraga tehtud video ikka reisile mõeldud arvutis avaneb ning kas USB hub ikka lubab ID kaardi lugejat ja välist kõvaketast korraga kasutada ning kas arvuti saab aru NMEA sõnumitest asukoha ja läheduses sõitvate laevade kohta.
Tundub, et kurja juur on reisivarustuse hankimine.Iga hangitud varustuse osa vajab ühildamist, testimist, pakkimist ja omakorda varustust et ta toimida saaks. Samas on Amphibear ise ka üks suur varustus. Nii ei ole ka pääseteed ja põõsa all ööbides või pliiatsiga vihikusse kirjutades kaua vastu ei pea ja blogi lugejateni ei jõua.
Lihtne matemaatika ütleb, et reisi ettevalmistuseks on suurusjärgus 52 x 10, ehk 500 tegevust vaja ära teha. Arvestades ka juba aastaid varem tehtud ettevalmistusi tuleb neid muidugi hulga rohkem. Mõned neist pisikesed paari minutiga tehtavad ja mõned suured mis kümenid tunde võtavad.
Vahel tekib tunne, et saaks juba reisile, ehk hea on seal kus meid ei ole. Aga tuleb kuulata idamaa tarku - elu on nüüd ja praegu ja õnnelik saad olla ainult igal ajahetkel nüüd ja praegu. Naudime siis ettevalmistusi, kuigi ei oska viisa taotlemist kuidagi nauditavaks pidada
Näiteks, nädal 35 on reisiettevalmistuste nimekirjas:
- Kindlustuspakkumised võtta
- Blogiga seotud kontod konfida
- Uued blogi postitused teha
- Pressiteate saajate nimekiri teha
- Carnet pakkumine lõplikuks saada
- Hambaarstile aeg reserveerida
- Sponsoriga leping allkirjastada
- Senegali viisa avaldus sisse anda
- Venemaa teekonnale jäävad eritsoonid teada saada
- Hydroscandis hüdraulika hooldus teha
- Auto varuosad tellida
- Lisakütusefilter ühendada
- FineVu kaamera kinnitus nihutada
- Põhiköis vahetada
- Auto kujunduseks logod saada
- Auto õlivahetused teha
- Keti katkemise kaitsmed teha
- Raadioseadmete uue loa avaldus esitada
- Varuketid tehase õlist puhastada ja Henkeli kuivmäärdega õlitada
- Arvuti kinnitus autosse teha
- Kompassi kalibreerida
Tööde nimekirju on teisi ka. Kuskil on varustuse hankimise nimekiri kuskil mujal eelarve ja laua peal on hulgaliselt juhtmeid, testimaks kas kaameraga tehtud video ikka reisile mõeldud arvutis avaneb ning kas USB hub ikka lubab ID kaardi lugejat ja välist kõvaketast korraga kasutada ning kas arvuti saab aru NMEA sõnumitest asukoha ja läheduses sõitvate laevade kohta.
Tundub, et kurja juur on reisivarustuse hankimine.Iga hangitud varustuse osa vajab ühildamist, testimist, pakkimist ja omakorda varustust et ta toimida saaks. Samas on Amphibear ise ka üks suur varustus. Nii ei ole ka pääseteed ja põõsa all ööbides või pliiatsiga vihikusse kirjutades kaua vastu ei pea ja blogi lugejateni ei jõua.
Lihtne matemaatika ütleb, et reisi ettevalmistuseks on suurusjärgus 52 x 10, ehk 500 tegevust vaja ära teha. Arvestades ka juba aastaid varem tehtud ettevalmistusi tuleb neid muidugi hulga rohkem. Mõned neist pisikesed paari minutiga tehtavad ja mõned suured mis kümenid tunde võtavad.
Vahel tekib tunne, et saaks juba reisile, ehk hea on seal kus meid ei ole. Aga tuleb kuulata idamaa tarku - elu on nüüd ja praegu ja õnnelik saad olla ainult igal ajahetkel nüüd ja praegu. Naudime siis ettevalmistusi, kuigi ei oska viisa taotlemist kuidagi nauditavaks pidada
reede, 6. september 2013
Vikerraadio Huvitaja
Vikerraadio Huvitaja amfiibautost
Kes virgutusvõimlemise vahele tahab jätta võib kuulata alates 6:30.
Kes virgutusvõimlemise vahele tahab jätta võib kuulata alates 6:30.
neljapäev, 5. september 2013
Kiletamine
Mina pole varem auto kiletamise juures olnud. Amphibear kiletas Hardwic, kahe kolme mehega kulus kokku 11 tundi. Kiletamine on isemoodi töö ja meenutab mulle värvimist. Kohe peab õieti tegema, ümber teha ja parandada on keeruline. Värvimine ei meeldi mulle üldse ja ka kiletamise osas on suur kahtlus. Alati näed oma vigu ja tahad parandada ja siis teed veel hullemaks. Seega usaldasn selle töö proffidele.
Töö ise käib mitmes järgus, esimene järk on pindade puhastamine. Ka enda teada puhastelt pindadelt tuleb korraliku vahendiga hulga mustust veel maha. Siis kleebitakse kujund ajutiselt paika ja mõõdistatakse õige koht.
Nüüd ühest servast liimikaitsepaber ära, serv kinni ja spetsiaalse lameda plaadiga järjest kile kinni, nii et mulle alla ei jääks ja koht õige püsiks. Siis tuleb kõige ilusam hetk, kui pealmine kaitsepaber ära tõmmatakse ja selle alt kujundus välja tuleb
Võidukas Hardwic meeskond Amphibear värske kujunduse taustal.
Juhised uue kiletatud auto omanikule olid lihtsad. Tumendatud tagaaknaid kaks nädalat mitte alla lasta (Öösel üks otsustas iseseisvalt alla minna. Küllap oli lüliti aknakile paigutamisel vett saanud. Õnneks kile jäi paika). Ning kui midagi tahan parajaks lõigata siis aknakilet mitte enne paari nädalat.
Divisioni tehtud kujundus on õnnestunud, hoopis teine tera.
Töö ise käib mitmes järgus, esimene järk on pindade puhastamine. Ka enda teada puhastelt pindadelt tuleb korraliku vahendiga hulga mustust veel maha. Siis kleebitakse kujund ajutiselt paika ja mõõdistatakse õige koht.
Nüüd ühest servast liimikaitsepaber ära, serv kinni ja spetsiaalse lameda plaadiga järjest kile kinni, nii et mulle alla ei jääks ja koht õige püsiks. Siis tuleb kõige ilusam hetk, kui pealmine kaitsepaber ära tõmmatakse ja selle alt kujundus välja tuleb
Võidukas Hardwic meeskond Amphibear värske kujunduse taustal.
Juhised uue kiletatud auto omanikule olid lihtsad. Tumendatud tagaaknaid kaks nädalat mitte alla lasta (Öösel üks otsustas iseseisvalt alla minna. Küllap oli lüliti aknakile paigutamisel vett saanud. Õnneks kile jäi paika). Ning kui midagi tahan parajaks lõigata siis aknakilet mitte enne paari nädalat.
Divisioni tehtud kujundus on õnnestunud, hoopis teine tera.
pühapäev, 1. september 2013
Raadiovarustusest
Sain kätte Tehnoturu poolt reisiks mõeldud varustuse. Väga lahedad asjad! Kõige olulisemad on Alinco DJ G7E raadiosaatjad. Tehnoturg oli lahkelt sisse programmeerinud Euroopas lubatud vabasagedused PMR, Ameerikas lubatud vabasagedused FRS ja Mere VHF sagedused. Kõigil neil sagedustel oskab Alinco nii kuulata kui ka saata, kusjuures suudab vastu võtta ja esitada kahte sagedust korraga. Otse loomulikult saab selle seadmega kuulata kogu mailmas raadiot. Lisaks oskab ta ka raadioamatööridele mõeldud sagedusi, aga piiratud raadiooperaatori litsentsiga mul sinna asja pole. Minu huvi oli siisse programmeerida veel ka auto lällari sagedus (CB) ja AIS vastuvõtu sagedus. AIS on küll autol juba plotteri taha ühendatud, aga scanner ilmselt hakkab krõpsuma kaugemalt ja on ookeanil täiendava hoiatusena abiks. Muidugi kõigi nende funktsioonide juhtimine on Alincole omaselt keeruline, aga ajapikku jääb põhiline meelde. Päris esimene Alinco see mul ei ole, siiamaani on töös aastaid tagasi ostetud DJ-X3 scanner, mis nii meresagedusi kuulab kui raadiot mängib.
Mis mind eriti rõõmsaks teeb – need seadmed on veekindlad! Elekroonikale tavaliselt surmav soolane mereõhk ei tohiks neile küll midagi teha. Kuna autos vaba kohta laadimispesa installiks oli juba raske leida, sai laadimispesa pandud kõrvalistuja istme ülaservale. Selleks tuli peatoe hoidja juurest väike metallkonsool teha. Kaabli vedasin istme polstri vahelt. Nüüd on võimalik merel viite sagedust korraga kuulata (koos mereraadioga). Ilmselgelt seda vaja pole, aga võimalus on. Kui PMR walkie-talkie oleks kaasa võtnud oleks seadmeid samapalju, aga Aafrikast lahkudes juba kasutud (sagedused keelatud).
Alinco DJ G7E oma laadimispesas kõrvalistuja seljatoel.
Raadio jaoks on ka väga kiirelt installeeritav ja ülipainduv väliantenn. Natuke vajas plekk auto akna järgi painutamist ja nüüd saab juhtme autost välja täiesti veekindlalt ilma igasuguse läbiviigu või auguta. Kaabel on kavalalt raami keskel peidus.
Kavala klaasikinnitusega väliantenn.
Nüüd on sidevahendeid piisavalt. Kokku on varustuses 1 mere VHF-DSC raadio, Alinco käsisaatjate paar, kaks veekindlat telefoni (üks navigatsiooniks, teine helistamiseks), Iridium DeLorme sõnumisaatja satelliitsideks seal kus mobiililevi pole ja loomulikult EPIRB majakas tõsisest hädaolukorrasat teada andmiseks.
Mis mind eriti rõõmsaks teeb – need seadmed on veekindlad! Elekroonikale tavaliselt surmav soolane mereõhk ei tohiks neile küll midagi teha. Kuna autos vaba kohta laadimispesa installiks oli juba raske leida, sai laadimispesa pandud kõrvalistuja istme ülaservale. Selleks tuli peatoe hoidja juurest väike metallkonsool teha. Kaabli vedasin istme polstri vahelt. Nüüd on võimalik merel viite sagedust korraga kuulata (koos mereraadioga). Ilmselgelt seda vaja pole, aga võimalus on. Kui PMR walkie-talkie oleks kaasa võtnud oleks seadmeid samapalju, aga Aafrikast lahkudes juba kasutud (sagedused keelatud).
Alinco DJ G7E oma laadimispesas kõrvalistuja seljatoel.
Raadio jaoks on ka väga kiirelt installeeritav ja ülipainduv väliantenn. Natuke vajas plekk auto akna järgi painutamist ja nüüd saab juhtme autost välja täiesti veekindlalt ilma igasuguse läbiviigu või auguta. Kaabel on kavalalt raami keskel peidus.
Kavala klaasikinnitusega väliantenn.
Nüüd on sidevahendeid piisavalt. Kokku on varustuses 1 mere VHF-DSC raadio, Alinco käsisaatjate paar, kaks veekindlat telefoni (üks navigatsiooniks, teine helistamiseks), Iridium DeLorme sõnumisaatja satelliitsideks seal kus mobiililevi pole ja loomulikult EPIRB majakas tõsisest hädaolukorrasat teada andmiseks.
Tellimine:
Postitused (Atom)