In englishEesti keeles

laupäev, 7. märts 2015

Amfiibide pikimad mereületused

Pärast reisi on minult küsitud, et kuhu siis paigutada see Amphibeari ookeanisõit St Louisest Senegalis Praisse Roheneemesaartel võrreldes teiste amfiibide meresõitudega. Ilmselgelt suudab auto maa peal sõita ja siin midagi mõõta pole mõtet, aga mereületustega on lugu teine. Küsimusele ei ole üldse lihtne vastata. On olemas väga täiuslik amfiibsõidukite ülevaade Amphiclopedia. Samas sealt infot iga sõidukiga tehtud sõitudest ei saa. Kuid üks on kindel, amfiibiga meresõitude kuldmedal kuulub Ben Carlin, Half Safe amfiibile. Juba esimene Atlandi etapp Halifax - Flores Island (Azores) oli 2720 km pikk. Atlandi ületuse kolmas etapp Faial Island - Madeira Island oli 1208 km pikk ja ületuse jooksul tabas neid orkaan. Ka Vaikses ookeanis olid mõned etapid päris pikad.

Leitud ja loetud informatsiooni järgi Half Safe järel on pikkuselt teine amfiibi mereületus maailmas Amphibear sõit Atlandi ookeanil 760 km St Louis, Senegal - Praia, Santiago saar, Roheneemesaared. Ehk siis auväärne hõbemedal ilma toetuseta läbitud meresõidule (2014 aasta seisuga).
Ühes kategoorias on tegemist isegi kuldmedaliga. Purjetajad loevad täitsa eraldi klassideks meeskonnaga ja soolosõite. Amphibeari sõit oli soolo.

Kolmandat kohta on väga raske välja anda, sest ookeanisõite pole rohkem silma jäänud. Küll aga on teada väga põnevaid seiklusi amfiibidega. Eestikeelsest raamatust "La Tortuga" saame lugeda Frank ja Helen Schreider ja amfiibi La Tortuga raskest teekonnasat Panamast Kolumbiasse, kus nad nii Vaiksel Ookeanil kui Kariibi meres sõitsid. Lisaks La Tortuga II seiklused Indoneesia saarestikus. Veidi teistsuguse reisina läheb arvesse venelaste korraldatud ekspeditsiooni üle Põhja Jäämere, kuid see on pigem polaarekspeditsioon kui mereületus.

Internetist leiab ka Land Roveri baasil ehitatud auto sõidu Iiri merel ja Beringi väina ületuse. Beringi väina proovis erikonstruktsiooniga amfiibiga talvel üle jää ületada ka kuulus Ranulph Fiennes, kuid reis jäi katki raskete jääolude tõttu. Otse loomulikult on amfiibautoga palju kordi sõidetud üle Inglise kanali, sealhulgas nii Richard Branson kui Top Gear meeskond. Samuti nagu Amphibear ületas Gibraltari väina, on erinevate väinade ületusi tehtud palju.

Dobbertin Surface Orbiter sõitis Kariibi merel ja erinevatel veekogudel Põhja ja Lõuna Ameerikas kokku 5000 km, kuid kahjuks detailsed andmed sõitude pikkuste kohta puuduvad. Kaardi järgi tundub, et sõideti lühemaid otsi saarelt saarele. Lisaks ei tohi ära unustada ühekordseid projekte, näiteks Kuuba põgenikke, kes tünnidega autosid ujuma aidates on sõitnud üle 200 kilomeetri, mis lahutab Kuubat Florida poolsaarest. Kuna LaTortuga sõitis siiski pigem päeva ja lõigu kaupa, kuulubki pikima mereületuse etapi pronksmedal ilmselt tundmatule kuuba immigrantide grupile või Dobbertin Surface Orbiterile, kuid kindlalt midagi väita ei julge.

Loomulikult on erikonstruktsiooniga amfiibe palju. Väga suur hulk neist on sõjalise suunitlusega. Samuti on mitmeid amfiibe, mis on ehitatud paadi baasil. Viimaste puhul vist peaks pikima mereületuse asemel otsima pikimaid maismaaretki. Uuemate militaarsõidukite katsetustest ja saavutustest muidugi palju informatsiooni ei leia. Kestvussõitudest olulisem on nende puhul siiski läbivus ja sobivus konkreetseks missiooniks. Nii selgub, et ka "tühine" 760 kilomeetrit autoga ookeanil on maailmamastaabis päris kõrgel kohal.

Kõik vahemaad Google Earth järgi linnulennult stardipunktist sihtpunktini.

esmaspäev, 5. mai 2014

Viimane teelõik

Esmaspäeval tuli Martinilt Scan Shippingust teade, et võin järgmisel päeval, 29 Aprillil Amphibearile Muuga sadamasse järgi minna. Sadamasse jõudes läks natuke aega sisenemise vormistamisega ja natuke aega kulus vales kohas ootamise peale. Õigesse kohta jõudes pildistasime ilusaid terveid plomme ja tegime konteineri lahti. Seal ta on, ilma pontoonideta kuid täie muu varustusega Amphibear.


Pärast konteineri avamist asusin rõõmsalt naelakangiga tõkiseid kangutama. Pool tundi hiljem kangi peal üles alla hüpeldes enam nii rõõmus ei olnud. Päris korralikult olid tõkised konteineri põhja külge löödud.


Tekkis veel küsimus, et kas peaks auto esiotsa juurde alt roomama või küljelt ronima. Sai otsustatud külje kasuks ja kuidagi ennast üle raamide auto ette sokutatud. Seal oli lahtivõtt lihtsam, piisas ainult koormarihmade vabastamisest. Siis sikutasime ettevaatlikult teise autoga amfiibi konteinerist välja. Auto väljas tegin kõik kastide lukud lahti ja kutsusin piirivalve sõidukit kontrollima. Peatselt tuli patrull, vaatas kerenumbri üle ja pani paberile templi. Juurde ütles, et tegelikult polnud nende kontroll üldse vajalik, kuna tegemist on Eestis registreeritud sõidukiga. Aga templiga olevat lihtsam sadamast välja saada.


Nüüd tuli auto sõidukorda seada. Lisaks auto akude tühjusele ootas mind üllatusena ees ka mõlema auto võtme puldi patareide tühjakssaamine. Vahetusaku oli kaasas ja käivitamise järel lõpetas ka alarm lärmamise. Kõik muu töötas nagu ennegi, tuled põlesid süsteemid töötasid ja jõudiski kätte viimane teelõik kojusõiduks. Nüüd on Amphibear kodus ja algab kauakestev varustuse puhastamine, ärapakkimine ja katkiläinud asjade parandustöö.

Amphibear sõitis omal jõul Tallinnast Roheneemesaartele. Ületas Gibralatari väina ja Atlandi ookeani Senegalist Roheneemesaartele. Mõnisada kilomeetrit saartest edasi purunesid sõiduki pontoonid ja Lõuna Ameerikasse Rio De Janeirosse sõitis Amphibear Geoholmi turjal. Lõuna Ameerikas sõit jätkus uute pontoonide saamise lootuses. Kuid kui tehas uusi pontoone ei tarninud läks Amphibear Limas konteinerisse ja tuli tagasi Eestisse laeva kõhus.


Tänan, kes te siiani kaasa mõtlesite ja blogi lugesite! Teie Mait Nilson.

esmaspäev, 21. aprill 2014

Amphibear suveniirid

Et vana koli garaazizt vähemaks saada, panen müüki mõned auto ehitamisel üle jäänud detailid. Land Cruiser 120 D4D 2007 aasta, detailide mahavõtmisel oli läbisõit 40 000 km. Siin väljapakutud hind on kolmandik  või veel vähem uue detaili hinnast esinduses, aga igaüks võib ka oma hinna välja pakkuda (eriti võib Amphibear küljest pärit suveniiri eest välja pakkuda kallima hinna:) Toreda projekti jaoks võib muidugi soodsamalt anda. Mõne detaili hind on esinduses üle mõistuse kallis ning ka kolmandik sellest on päris krõbe hind. Nii võib julgelt ka oma hinna meiliga välja pakkuda.

SISUSTUS
Raadio, 6 CD salvega, kassettmakiga (248 EUR)



Helivõimendi (132 EUR)


Valjuhääldajad ustes (suured 35 EUR, keskmised 25 EUR, väiksed 20 EUR)

Tagaistmed (600 EUR)






Esimene tuhatoos koos sahtliga (75 EUR) ja tagauste tuhatoosikaaned (20 EUR/tk)


Keskmise panipaiga kaas (140 EUR), tagumine kattepaneel (64 EUR) ja kast (40 EUR)





Võtmekarbi kaas (57 EUR) ja rest (35 EUR) tagaluugile


Tagaistme turvavöö koos pingutiga (31 EUR)

Tagumised astumisrestid, istmete kõrvale (45 EUR/tk)

Tagaistmete kinnituste katted (20 EUR/tk)


KERE
Katusereelingu kinnitused, esimesed , keskmised ja tagumised koos katteplastidega ja tihenditega (52 EUR/tk)

Õhu väljalaskeluuk/ventilatsioonirest vasak (45 EUR)


Tagavararatta kinnitus/tõstekonsool auto all (35 EUR)

Tagumised porilauad (45 EUR/tk)

ARB Snorkeli üleminek LC õhufiltrile (30 EUR)

MOOTORIRUUM
Radiaatori tuulekoda (84 EUR)
Ventilaator ja ventilaatori sidur (146 EUR)
Õhufiltri Korpus (165 EUR)
Väntvõlli Rihmaratas (34 EUR)

VEERMIK
Esiamortisaator (92 EUR)
Tagamortisaator (26 EUR)
Esimene Keerdvedru (76 EUR)
Tagumine Keerdverdu (67 EUR)

Sisustuse  ja kere detailid on Tallinnas ja mootori ning veermiku detailid Kosel. Huvi korral saada meil amphibear@amphibear.com

kolmapäev, 26. märts 2014

Varustuse TOP 10

Meil kõigil on vahepeal reisivarustust vaja ja on hea teada, mis toimib. Järgnevalt siis minu kasuliku varustuse esikümme, nii nagu reaalne reis maal ja merel selle minu jaoks välja tõi. Pingerida on muidugi suhteline ja sõltub väga palju reisi iseloomust. Näiteks satelliitsidet pole ju vaja, kui asud mobiililevis. Samuti on iga teise esile toodud asja kasulikkus otseselt sõltuv reisi iseloomust.

DeLorme inReach SE satelliitside seade
Seni uskumatult töökindel ja kasulik. Kui Eesti poodidest ei leia, saab Internetist tellida. Odavam, kui oskate oodata. Eraldseisvalt kasutamiseks veidi aeganõudev, kuid üle telefoni liidese väga sujuv. Lubab nii asukohta näidata kui sõnumeid vahetades kadunud Amphibeari päästa. Õnnestus ka mereveekindlust testida, kui kast süles ja DeLorme taskus vette kukkusin. Selle testi läbis edukalt. DeLorme koduleht lubab pidevalt asukoha infot oma veebilehe jaoks välja võtta ja nii on Metrotec oma jälgimisseadme info DeLorme infoga ühendanud. Koos liitumislepinguga saab osta soodsa päästekindlustuse, et seadme omanik häda korralt igalt poolt maailmast 72 tunni jooksul ära tuuakse.

Led Lenser SEO 7 R pealamp
Ootamatu rikke korral väga kasulik abimees, kui ka lihtsalt iga öise tegevuse hea saatja. Tegelikult täidavad sama rolli ilmselt ka paljud teised pealambid. Meeldib väga, et lubab ennast mobiililaadijaga laadida. Kui veel veekindel ka oleks siis ei oskaks rohkem tahta. Hoolimata veekindluse puudumisest pidas ka merel igaöisele kasutamisele vastu. Väga mugavalt käsitletav, ühtlase valguse jaotusega ja peas hea kerge.

Meriinovillane Aclima pesu
Ongi tõsi, et võib kaks nädalat kanda ja ei lähe lõhnama. Kui täiesti aus olla, siis lõhnab ta ka uuest peast hästi veidi maavillaselt ja kui pesemata kanda, siis lõhn veidi tugevneb. Aga see lõhn on sümpaatne. Külmas andis kehale mõnusalt sooja ja palavas hingas ning ei läinud puuvillase särgi kombel läbimärjaks.

GoPro Hero Black ja FineVu HD 500 kaamerad
Kuigi videosid pole seni olnud võimalust väga välja panna, siis ilma nende kahe tooteta paljusid videosid ei oleks ka. Üksõik mis oludes, lülitad sisse ja saad tulemuseks terava ning normaalselt valgustatud video. FineVu autokaamera oma pideva salvestamisega lubab üles korjata ka need hetked, kui unustasid midagi sisse lülitada. Samuti väga kvaliteetne salvestus.

Sandaalid Keen
On saanud merevett, niisket kandmist, liiva ja mägesid. Sandaale kandsin peaaegu igapäevaselt nelja kuu jooksul. Seni ei ole mingeid kulumise või liimi lahtituleku märke. Kuivavad kiiresti. Jalas on mugavad ka pikal kõndimisel. Kaua paigal istumiseks nad mõeldud pole. Aktiivse tegevuse jaoks on väga head.

Sony Xperia Z telefon
Selle telefoni valisin veekindluse, hea jõudluse ja suure ekraani tõttu. Jõudlust ja suurt ekraani on vaja navigatsioonitarkvara kasutamiseks. Maal oli see sisuliselt ainuke navigatsioonivahend ning vee peal sõitmiseks oli seadmes Amphibear plotterit dubleeriv navigatsioonirakendus. Telefon on üllatavalt töökindel. Oli samuti taskus, kui merevette kukkusin ja sellise olukorra jaoks on veekindlust piisavalt. Paar korda on ka käest lipsanud ja maha kukkunud, seni õnneks katki pole läinud. Julgen veega seotud reisidele soovitada küll.

Veekott Dromedary 10l
Lihtne ja konkreetne – mahutab kümme liitrit vett. Kuid oluline on märkida et veel ei teki mingit kõrvalmaitset ka palavates oludes pikaajalisel kotis hoidmisel. Ei mingit plastmassi või muud sarnast mekki, mis mõne teise koti puhul on kerge tekkima. Mugav kanda, täita ja tühjendada. On üsnagi tugev ja kannatab ka pealeastumise või kukkumise hästi välja. Alles poole reisi peal avastasime, et kott on just õige suurusega täispuhutava padjana kasutamiseks. Nii, et kui pole parasjagu vaja vett hoida, siis saab hoopis padjana kasutada. Põsele on muidugi mugavam, kui talle enne padjana kasutamist särk selga tõmmata.

Veekindel kott SealLine Baja Bag 30l
Reisi alguses olid need veekindlad kotid kasutamata ja pigem ise kuskile kotti ära pakitud. Kuid alates Roheneemesaartest leidsid need kotid üha rohkem kasutust. Kui teil on vaja kotti, millega saab kiirelt kaasa haarata hotelli võtmiseks esmatähtsad asjad, ujuda paadist kaldale nii et varustus ja riided kuivaks jääksid ja oleks ujudes kuhu toetuda, võtta lennukisse käsipagas nii et ta kindla peale mahub pagasiriiuli õigesse kohta siis on see just õige valik. Sest kõige selle jaoks on see kott kasutust leidnud. Ning kui Roheneemesaartel linna peal küsitakse, et väga lahe kott ja kust sellist saab siis ilmselt ei jäta ta teid ka oma välimusega häbisse. Ma küll ei arva, et ma tulevikus ärireisidele just selle koti võtan, kuid teinekord koti põhjas võib ta koha leida küll. Mine tea kuna jälle veekindlust vaja läheb.

Robustsed kõik ühes komplektid
Kõik kodused ja sageli üsna mõttetuna tunduvad komplektid olid autos sageli üllatavalt palju kasutusel. Näiteks nõukogude ajast pärit ja sellest ajast kasutamata seisnud kruvikeerajate komplekt täitis nii meisli, kangi kui ka muidugi kruvide keeramise rolli. Leatherman nuga oli kogu aeg uksetaskus ja kui põhivarustusele ligi ei pääsenud olid noa arvukad funktsioonid ise põhivarustus. Rauast käepidemega matkakirves täitis nii kirve, haamri kui ka kangi rolle väga edukalt. Nii on multifunktsionaalsusel oma koht ja see on just reisil, kus loevad nii tööriista paigutamise kui ka tema kasutamise võimalused. Hea mulje jätsid lõpuks ainult need tooted, mis olid vastupidavad kõikmõeldavates olukordades.

Koormarihmad, kaabliklambrid, teip ja liimid
Ükskõik kui palju neid kaasas on, tuleb tehnilise iseloomuga reisil neid ikka puudu. Kasutasin Hüdroscandi üsna tugeva konstruktsiooniga koormarihmasid ja korraga oli neid kasutusel paarikümne ringis. Küll varustuse kinnitamiseks, hädapärasteks parandustöödeks ja ka näiteks madratsi kiirkinnitamiseks (kastidelt mahalibisemise vastu). Hädapärasteks parandustöödeks olid kaabliklambrid ja teip asendamatud. Eriti hea on Henkeli isevulkaniseeruv teip, mis liimikihti ei jäta, kuid moodustab veekindla ja üsna ühtlase kattekihi. Kitsastes oludes on veidi keeruline kasutada, aga see on ka ainus puudus. Kaasas oli ka erinevaid Henkeli liime. Kõige rohkem leidis kasutus plasmassi liim ja metalli- ning plasttäidisega kahekomponentsed liimipulgad. Ainus etteheide, et sageli ei ole liimide pakendid mõeldud kompaktsetena reisile kaasavõtmiseks.

Varustust oli muidugi palju rohkem. Siin nimetamata varustus toimis samuti hästi. See on sellise reisi puhul muidugi ootuspärane, sest kaasa võetud varustus oli enamjaolt nimekate tootjate reisioludesse mõeldud valikust. Esikümnesse sattusid need tooted, mis aitasid kriitilises olukorras või üllatasid reisi jooksul.

kolmapäev, 19. märts 2014

Eripalgeline Lima

Lima erineb ülejäänud Peruust väga suurel määral. Kaasaegne metropol, kõige hullema liiklusega mida seni nähtud on. Lõuna ameerikas on paljudel ristmikel raske aru saada, kas on ka mingi eesõigus. Üldiselt käib liiklemine nii, et kui oled juba rismikul, on antakse sulle võimalus see ka läbida. Nii saab nina ettevaatlikult välja pista ja siis ristmike ületada. Teine meetod on jõuliselt oma kavatsusest märku anda. Kiirust alla ei võta ja enne ristmikku annad korraks törtsu signaali. Siiski on seda mõistlik teha, kui oled peateel ja seda on võimalik kuidagi kindlaks teha.

Teine omapära millest kohe aru ei saanud on tänavanimede kordumine. Enamusi tänavanimesid on kasutusel viis kuni üheksa korda. Alles mõne aja pärast saad aru, et siin on tänavanime kasutamise piir linnaosa. Aga lisaks omapäradele on Limas ka kohti, mida auto trantspordi paberite ajamise kõrvalt vaadata saab.

Kesklinnas on loomulikult valitsuse hooned ja kirikud. Aga on ka Ameerika kõige vanem elumaja. Alinga maja rajati koos hispaania võimu kehtestamisega. Halvasti sildistatud Peruus on seda muidugi päris keeruline leida. Kuid kesklinnas pühapäeval ringi jalutades on lihtne sattuda ka minikarnevali peale. Värvilised paelad kaelas ja jahupildumise eest kõrvale põigeldud on kesklinnas pühapäeval siiski vähe ette võtta.

Kiriku kõrvalhoone peaväljakul oli huvitavam kui peahoone.

Vaade peaväljakult vanalinna suunas.

Aliaga maja on vanim säilinud elumaja Ameerikas. Pildil vasakul.


Limas enam inkade kujusid väga palju ei olnud. Ikka hispaania rüütlid.

Väike karneval pühapäeval.


Lima peaväljakul, kiriku uks oli üks suuremaid ja vihasemaid seninähtutest. 

Kuna Lima on rajatud kõrbesse, siis on parkide ja roheluse rajamine linnas just see õige asi mis linna elama paneb. Ning Miraflores linnaosas on seda ka tõsiselt võetud. Linnast endast on näha, kui linna valitsejad oma linna armastavad. Ma olen kindel, et Mirafloreses see nii on. Lihtsalt nii palju pisiasju on õieti, et ilma pühendumiseta seda ei saavuta.

Love Park, väike hubane nurgake kogu pankrannikule rajatud pikas pargis

Igas pargis on värvikirevad lillepeenrad. Endise kõrbe koha peal päris kena.

Et mänguväljak huvitavam oleks võib see ju olla hoopis laev.

Ei piisa lihtsalt pingi panekust kõnnitee kõrvale. Hoopis hubane istumisnurk tuleb luua.

Teine kõrbesse sobiv asi on loomulikult vesi. Circuido Magico del Aqua sobib muidugi igale poole. Lugesin pargis kokku vähemalt 7 valgustatud purskkaevu ning 5 neist esitasid võimsaid vee ja valguse etendusi.







Ning ka Limas on ajaloolisi vaatamisväärsusi. Ligi tuhat aastat vanemad, kui Inkade linn mägedes. Kohaliku Lima ja Wari tsivilisatsioonide jäljed Huaca Pucllanas.

Püramiid kui püha mägi, ehk kirik 1500 aastat tagasi.

Väljakaevamised jätkuvad. Varem oli see lihtsalt mägi keset linna, kus sai ka motokrossi sõita.

Püramiidi ehitati aja jooksul suuremaks ja kõrgemaks. On leitud kuni kaksteist kihti.

Väljakud püramiidi ümber olid ümbritsetud müüridega.

Kõik seinad on ehitatud mudast vormitud ja kuivatatud tellistest. Limas vihma ei saja, esineb ainult ookeaniudu. Püsti laotud ja väikeste vahedega tellised pidid looma maavärinakindla seina.

Hilisem Lima tsivilisatsiooni vallutanud Wari tsivilisatsioon kasutas püramiidi matmispaigana. Matmiseks ohverdati imik, kes oli teejuhiks surmajärgsesse maailma.

Keraamiliste pottide kaunistamiseks kasutati kolme värvi: must, punane ja valge.

Meri oli Lima tsivilisatsiooni jumal ja hai selle jumala kehastus. Nii võis ohvrianniks olla uue maja ehitamisel hai kujutisega pott ning tseremooniatel 12-25 aastased naised.

Ning killuke Lima kaubandusest. Kes igatseb taga tõelist Singeri õmblusmasinat, siis siin see on.