Uus omanik on Peeter Hallikas! Edu ja jõudu!
Amphibear otsib uut ohvrit, kes temaga aega veedaks teda putitades ja ringi seigeldes. Et ohvri elu vähegi normaalsem oleks, on Amphibear viidud offroad - matkaauto valmidusse. Kõik veesõidu seadmestiku võtsin maha ning auto külge jätsin maal ja maastikusõiduks vajalikud lisad. Selleks on autol sobivad ARB +250 kg vedrud ees ja +400 kg vedrud taga. Samuti on amordid kõige kangemad ARB sportversioonid. Piltidel võib tunduda, et autot on tõstetud, kuid see pole nii. See on
lihtsalt vedrustuse ressurss koormaga toimetamiseks. Tühja autoga sõit,
on umbes sama nagu taburetiga sõidaks. Kui mõtlete, et ostaks endale
töölkäimiseks Amphibeari, siis hea idee on see ainult tööle iga kord 600
kg varustust kaasa võttes.
Autol on ka ARB snorkel, K&N sportfilter, 8 tonnise tõmbega Warn vints 16,5 Ti ees ja valmidus (jõukaablid ja releed) taha kahe samasuguse paigaldamiseks. Kahte vist poleks mõtet taha paigaldada, ühe kaabelduse ja relee võib ära kasutada näiteks võimsama kompressori jaoks. Tavaventilaator on vahetatud (kolme) väljalülitatava elektriventilaatori vastu, nii ei pea veetakistuses ventilaatori purunemist kartma. Kõik õhutuse voolikud on kuskile kõrgemale üles toodud, kere isolatsioonist kõik vettimavad vatid välja roogitud, põhjakate kiirelt lahtivõetavaks ja kuivatatavaks tehtud nii, et vettesõitu see auto ei karda. Läbivuse jaoks on veel olulised Cooper Discoverer STT rehvid, mustrit on veel järel ehk 1-1,2. Mida? Ei sentimeetrit, mida teie siis mõtlesite.
Auto on seadistatav kas mõlema tagaistmega ja taga kastidega nii, et istmeid maha keerates tekivad taha magamiskohad, või siis hoopis istmeid välja tõstes on taga statsionaarsed panipaigad ja magamiskohad. Magamiskoha lõpud on praegu lahendamata, varem olid ühel pool kanistrid ja teisel pool Vista Potty. Auto katusele on lisatud keskele tugevdustala ja sinna saab kinnitada tugevad reelingud, et mõnda katusetelki seal pidada (kas siis isetehtud või mõnda Matkaspordi versiooni). Korralik puldist juhitav Webasto soojendi on ka.
Autol on ka mõned erilisemad lisad. Näiteks saab autoga kaasa täiesti tasuta suure hulga väikseid mõlke, kriime ja keresse tehtud auke. Mõnedel mõlkidel on lugu, näiteks merel sajatonnise kraana autosuurunune konks lõi. Teistel on pigem õlgukehitamise lugu. Kuigi teoreetiliselt tundub see võimatu, näibki katus koosnevat ainult mõlkidest. Väiksemaid leiab mujalgi. Plastist esikaitserauas ja tagumistes plastist poritiiva katetes on vähe suuremad augud raami talade jaoks, muud augud on kõik väiksed. Kõik augud keres on meelega tehtud ja aitavad kasutada auto natuke erilisi lisaseadmeid. Näiteks on väljaviigud vee ja diisli pumbale, siis lisaks mageda vee pumbale ja veel eraldi õhukompressorile (viimast ei ole ja ohver peab ise uue otsima). Nii ei pea uus ohver metsas sõites või Aafrikas trügides auto pärast väga põdema. Pole ju vahet kas väikseid kriipse ja mõlke on 64 või hoopis 71. Hetkel üle jäänud aukudele on korralikud korgid ette pandud, eks uus omanik saab neid ära võtta, kui midagi panna tahab või siis eelmist omanikku kiruda kui kork eest ära tuleb ja tolmu, vett või sipelgaid hakkab sisestama.
Muidugi on autoga kaasas suur hulk vajalikke matkamehe lisasid - eraldi punane sisevalgustus pimestamise vältimiseks, kompass, lülitid kõigi seadmete jaoks ja veel üks ports mereasjadest üle jäänud lüliteid ja kaabeldust. Näiteks taha töövalgusti paigutamiseks ei pea tegema muud, kui lihtsalt olemasolevasse auku katusel keerama tule, võtma sealt alt olemasoleva kaabli ja lülitist läheb põlema nii tuli, kui tuleb vool auto tagaosas välja toodud pistikupesale. Muidugi on veel lihtsam võimalus - lülitada tehnokontrollide eest salajas hoitud lülitit, mis punaste tagatulede asemel paneb ümber auto põlema kõik valged tuled (taga siis tagurdustuled). Eksootilistes riikides automaaturite jõugu eest põgenemiseks saab aga samast lülitist kõik tagatuled ära kustutada. Kapoti all on roostevabast terasest lisapaak ca 15 liitrit, mis hetkel on ühendamata, aga seda saab nii vee, kui ka lisakütuse jaoks kasutusele võtta. Tagavararatta koht on taga auto all tühjaks tehtud ja vajadusel mahutab veel ühe lisapaagi. Tagavararatta paigutamiseks võib osta ARB tagumise kaitseraua, koos vintsi hoidja ja ratta raamiga või siis hankida vanema LC mudeli tagaukse koos rattahoidjaga. See rõõm jääb muidugi uuele omanikule. Kuskil on olemas ka originaal varuratta hoidja auto alla, selle saab loomulikult autoga kaasa.
Põnevaid lisasid on veel. Näiteks on tagaakendel moskiitovõrgud normaalse magamise ja õhutuse jaoks. Auto kõigile akendele on täispimendavad fotoriidest kardinad. Ühelt poolt hõbedased, teiselt poolt mustad saab nad panna hoidma sooja sees või päikest väljas. Toimivad suurepäraselt, ainult osade akende servadest kipub liimribaga takjapael ära tulema. Tagumistel akendel on ka tumendav kilering, aga see on ühel aknal katki (survepesuriga kogemata lasin). Nii et see tuleks kas välja vahetada või siis hoopis ära võtta. Esiistmete seljatugede juurde on välja toodud toide ja tehtud alused käsiraadiote paigutamiseks ja laadimiseks. Leidsin, et see on kõige mugavam koht, kus raadiot tegelikult kuuleb ka. Autos on 3 kaamera statiivi (koos toitega) ja lisaks veel koht black-box autokaamerale. Ees keskel on kaks ekraani ja on ka vastavalt kaks veekindlat kaamerat. Ühte ekraani saab ümber lülitada ja sealt vaadata hoopis tagurduskaamerat. Kaamerad olid varem pontoonide otstes, pole neile uut kohta mõelnud ja kui meelest ära ei lähe saab uus ohver ühe ülesande veel - kaamerad paigaldada. Tegelikult oleks päris hea kui kaamera vaataks otse esirataste ette, kitsastes kohtades või purretel abiks.
Ilmselt Eestis igavikuliselt unikaalne on auto registreeritud ümberehitus, mis lubab tehase originaalist suuremat pikkust, laiust kui ka kõrgust. Seda tuli hankida 14 kuud, sh käia majandusministri juures. Ning kui pontoone ei plaani panna, siis ei lähe küll ükski lisakaitseraud või muu sarnane asi mõõdust välja. Teine väga unikaalne lisa on Seletroni poolt ekstra Amphibeari jaoks tehtud elektrooniline käsigaas. Nii saab nupust auto sõitma keerata. Kui veesõidud kõrvale jätta siis on see abiks pikkadel 30 km/h piirangu lõikudel, kus auto enda autopiloot põlgab kiiruse liiga väikeseks. Eks talle leiab ehk maastikusõidus ka rakendust.
Ahjaa, natuke fakte ka. Land Cruiser 120, esmaregistreerimine 2007. Auto läbisõit on kohe 60t km, Lisaks selle ca 1t km vees. Enne ümberehitust sõitis auto 45t km. Nii on mootor ilusasti sisse sõitnud ja nüüd võiks keegi seda kasutama hakata. Mootori juures on koht valmis hüdropumba, elektrigeneraatori, suure kompressori vms kinnitamiseks (ketirattad, varukette, raam, pingutusamort jne) Näiteks kui plaanite minna kuskile naftat puurima. Kui sellist huvi ei ole, siis ei oska sellele võimalusele väga head rakendust leida.
Auto on minu jaoks üllatavalt vähese roostega. Kui ma võrdlen teda alt oma 2009 aasta mudeliga siis on raamil roosteplekke isegi vähem. Roostet muidugi leiab, aga üsna mõistuspäraselt. Minu jaoks on rooste alati "vähese õli viga" ja nii on kõik roostehakatised korralikku (mere)veekindlat õli saanud. Elektroonika toimib laitmatult. Mingi ABS andur vahel harva kotermannib, aga tegi seda juba enne reisi. St kui auto mitmeks kuuks seisma jätate, ärkab ilutulestikuga veojõukontrolli teemadel. Paari päeva järel (igal juhul enne kui teenindusse jõuate) kaob veateade ja kõik on jälle korras. Ülevaatuse tegin just ära ja see kestab kuni 03.2018.
Lühike loend ka baasauto varustuse kohta: roolivõimendi, kesklukustus (puldiga), turvapadjad, signalisatsioon, tehase immobilisaator, lisaimmobilisaator, käigukangilukusti, kahetsooniline kliimaautomaatik, 4x elektrilised akende tõstukid, elektrilised välispeeglid (soojendusega, kokkuklapitavad), püsikiiruse hoidja, toonitud klaasid (lisakilega veel tumendatud), tekstiilpolster, 2x istmesoojendused, tagaistme seljatugi reguleeritav ja allaklapitav, nahkkattega rool, reguleeritav roolisammas (kõrgus ja sügavus), käetugi taga, jalamatid (kummist), stereo (CD, originaal), kõlarid, CD Box, autokompuuter, valuveljed (17), esitulede pesurid, udutuled (eesmised, tagumised), tulede korrektor, astmelauad. Tehnilises passis: istekohti: 4; pikkus: 4960 mm; laius: 2465 mm; kõrgus: 2060 mm; tühimass: 2540 kg; täismass: 2850 kg; piduriga haagis: 2800 kg; pidurita haagis: 750 kg. Tehnilised andmed: kütus: diisel; kütusekulu linnas: 11.5 l/100 km; kütusekulu maanteel: 7.5 l/100 km; kütusekulu keskmine: 9 l/100 km; võimsus: 127 kW; tippkiirus: 175 km/h; mootori maht: 2982 cm³; teljevahe: 2790 mm.
Uus ohver peab esimese asjana ohverdama raha. Kes seda teab, kuipalju täpselt. Ilmselt 24 t kui kõik raami ja hüdraulika jms tükid ka kaasa anda (va pontoonid, mida pole) ja alumine piir on kuskil 16 t kui suurt midagi kaasa ei võta. Hetkel on auto küljes oleva lisavarustuse poehind umbes 7 t EUR ja see tuleb kaasa igal juhul. Läbisõitu ja lisavarustust vaadates tundub hind liiga väike, aga teiselt poolt on kere vatti saanud ja alati võib ootamatuid vigu välja tulla. Nii et kui ainult autot tahaks 30t müüa, siis ilmselt oleks kere ülehinnatud ja tuleks garantii anda, et kuskilt mõni ootamatu roostene polt või laager välja ei ilmu:)
Tõsise huvilise jaoks on see hea võimalus - ostja saab vähe kasutatud mootori, palju kasutatud kerega ja võimalik et ühe unikaalseima loo ja huvitava varustusega auto mõistliku hinnaga. Müügi järel oleks ka selge, et Amphibeariga uuesti reisile ei lähe. Olgem ausad, mulle pakub sellise reisi korraldamisest hulka rohkem lõbu midagi uut ümber ehitada.