In englishEesti keeles

laupäev, 7. märts 2015

Amfiibide pikimad mereületused

Pärast reisi on minult küsitud, et kuhu siis paigutada see Amphibeari ookeanisõit St Louisest Senegalis Praisse Roheneemesaartel võrreldes teiste amfiibide meresõitudega. Ilmselgelt suudab auto maa peal sõita ja siin midagi mõõta pole mõtet, aga mereületustega on lugu teine. Küsimusele ei ole üldse lihtne vastata. On olemas väga täiuslik amfiibsõidukite ülevaade Amphiclopedia. Samas sealt infot iga sõidukiga tehtud sõitudest ei saa. Kuid üks on kindel, amfiibiga meresõitude kuldmedal kuulub Ben Carlin, Half Safe amfiibile. Juba esimene Atlandi etapp Halifax - Flores Island (Azores) oli 2720 km pikk. Atlandi ületuse kolmas etapp Faial Island - Madeira Island oli 1208 km pikk ja ületuse jooksul tabas neid orkaan. Ka Vaikses ookeanis olid mõned etapid päris pikad.

Leitud ja loetud informatsiooni järgi Half Safe järel on pikkuselt teine amfiibi mereületus maailmas Amphibear sõit Atlandi ookeanil 760 km St Louis, Senegal - Praia, Santiago saar, Roheneemesaared. Ehk siis auväärne hõbemedal ilma toetuseta läbitud meresõidule (2014 aasta seisuga).
Ühes kategoorias on tegemist isegi kuldmedaliga. Purjetajad loevad täitsa eraldi klassideks meeskonnaga ja soolosõite. Amphibeari sõit oli soolo.

Kolmandat kohta on väga raske välja anda, sest ookeanisõite pole rohkem silma jäänud. Küll aga on teada väga põnevaid seiklusi amfiibidega. Eestikeelsest raamatust "La Tortuga" saame lugeda Frank ja Helen Schreider ja amfiibi La Tortuga raskest teekonnasat Panamast Kolumbiasse, kus nad nii Vaiksel Ookeanil kui Kariibi meres sõitsid. Lisaks La Tortuga II seiklused Indoneesia saarestikus. Veidi teistsuguse reisina läheb arvesse venelaste korraldatud ekspeditsiooni üle Põhja Jäämere, kuid see on pigem polaarekspeditsioon kui mereületus.

Internetist leiab ka Land Roveri baasil ehitatud auto sõidu Iiri merel ja Beringi väina ületuse. Beringi väina proovis erikonstruktsiooniga amfiibiga talvel üle jää ületada ka kuulus Ranulph Fiennes, kuid reis jäi katki raskete jääolude tõttu. Otse loomulikult on amfiibautoga palju kordi sõidetud üle Inglise kanali, sealhulgas nii Richard Branson kui Top Gear meeskond. Samuti nagu Amphibear ületas Gibraltari väina, on erinevate väinade ületusi tehtud palju.

Dobbertin Surface Orbiter sõitis Kariibi merel ja erinevatel veekogudel Põhja ja Lõuna Ameerikas kokku 5000 km, kuid kahjuks detailsed andmed sõitude pikkuste kohta puuduvad. Kaardi järgi tundub, et sõideti lühemaid otsi saarelt saarele. Lisaks ei tohi ära unustada ühekordseid projekte, näiteks Kuuba põgenikke, kes tünnidega autosid ujuma aidates on sõitnud üle 200 kilomeetri, mis lahutab Kuubat Florida poolsaarest. Kuna LaTortuga sõitis siiski pigem päeva ja lõigu kaupa, kuulubki pikima mereületuse etapi pronksmedal ilmselt tundmatule kuuba immigrantide grupile või Dobbertin Surface Orbiterile, kuid kindlalt midagi väita ei julge.

Loomulikult on erikonstruktsiooniga amfiibe palju. Väga suur hulk neist on sõjalise suunitlusega. Samuti on mitmeid amfiibe, mis on ehitatud paadi baasil. Viimaste puhul vist peaks pikima mereületuse asemel otsima pikimaid maismaaretki. Uuemate militaarsõidukite katsetustest ja saavutustest muidugi palju informatsiooni ei leia. Kestvussõitudest olulisem on nende puhul siiski läbivus ja sobivus konkreetseks missiooniks. Nii selgub, et ka "tühine" 760 kilomeetrit autoga ookeanil on maailmamastaabis päris kõrgel kohal.

Kõik vahemaad Google Earth järgi linnulennult stardipunktist sihtpunktini.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar