In englishEesti keeles

neljapäev, 9. jaanuar 2014

Sulatusahi Rio De Janeiro

Hommikul läksin linna peale paadi jaoks pisividianaid otsima. Väga tulutu ettevõtmine. Kes tahab suveriideid shopata, on Rio ideaalne koht. Paadi jaoks on mul oma eesti www.dutyhook.eu poes viiskümmend korda rohkem roostevaba kaupa müügil, kui siin juhatatud parima valikuga poodides. Tellimise peale isegi saaks, aga hind on selline, et odavam on Eestist saata. Ilmselt ma veel lihtsalt ei oska paadivarustust Rios osta. Pole ju võimalik, et sellises maailmalinnas nii nigel tase on.

Sadamas kohatud ja Amphibearist väga teadlik laevakapten Marcelo, kinnitas et ongi nii. Kõik tööstuslikud ettevõtted on hoopis Sao Paulos ja kui Rios tahab mingit varustust, tuleb esindaja otsida. Või peab siis hoopis asukohta vahetama.

Rios vaheldub kena Portugali mõjudega arhidektuur nii moodsate kõrghoonete kui räämas tellisseinadega.

Aga Rio ise on üks suur turistide sulatusahi. Nii kuum, et ka neegrid viskavad tänaval kõndides särgi seljast. Päeval on 32-34 kraadi ja kui linnas jalutada, siis väga ettevaatlikult ennast liigutades oled poole tunniga läbimärg. Kiiresti liigutades oled ka läbimärg. Ainus võimalus kuhugile kontorisse asju ajama minna on liikumatult  – taksos istudes. Nii tuleb iga päev jälle logistikafirma kontorisse sõites takso võtta, sest muidu on kohale jõudes särk higilapiline.

Siit Copacabanani on veel tükk maad sõita, aga ka Rio lahe ääres on rannad rahvast täis.

Brasiilia tollisüsteem tundub olevat mingi teisend Maroko omast. Kohalik suur logistikafirma Port Logistics ja nende operatsioonide manager Bianca Pires ja Bruna Klauck tollisid Amphibeari sisse alates esmaspäeva hommikust kuni neljapäeva hilisõhtuni. Sealjuures tegutseti väga läbimõeldult ja professionaalselt. Ning lõpuks see õnnestus. Amphibear sai oma viimase tõste Geoholmi kraanaga ja on nüüd maal, sisse tollitud. Esialgu küll kuskil linnast väljas laos, mis ehk polegi nii halb koht.

Kohale jõudnud reisikaaslane Peeter Annus imetleb jahisadama Marina da Gloria suurust. Sadamakapten Ricardo Ermel nõustas meid kontaktidega ja oli valmis Amphibeari nii vees kui maal sadamasse võtma. Sadama suurust iseloomustab fakt, et korraga võõrustasid nad Cirque de Soleil ja elektronmuusika festivali.

Kuid rumalal kombel on nii tollis kui ka Air Cargo laos kinni auto võtmed ja muu varustus. Eesti aukonsul, kelle aadress saadetisele sai, on välismaal ära ja tuleb tagasi alles kuu lõpus. Ning kellelegi teisele saadetist ei väljastata. Õnneks lubas Port Logistics ka siin aidata. Näiteks tollist vabastamiseks on vaja kõigi asjade nimekirja ja maksta 50% väärtusest tollimaksu. Kui iga maa nii küsiks, tuleks mul kokku maksta 1500% varustuse väärtusest tolli. Eelarves seda küll pole...

Sõiduki mahatõstmisest, tollimisest ja seisukorrast lähemalt järgmises postituses.

2 kommentaari:

  1. "You're a long way from home. This is Brazil!"

    Tolliprobleemid on vist ainult merd mööda saabudes. Kui tulla oma autoga mõnest teisest Lõuna-Ameerika riigist, siis Brasiiliasse pole vaja vormistada auto ajutist sissevedu.

    Aga edu asjade ajamisel!

    VastaKustuta
  2. Jah, eks auto puhul rohkem peavalu valmistaski saabumise viis. Kas teda tuleks käsitleda päästetud laevavrakinga, autona vms. Eraldi bürkoraatia seondub veel igasuguste laevanduslubadega.

    Kuid sellele minu mõistus peale ei hakka, miks on vaja tolli laost kauba kättesaamiseks saajal tolli saadetise vormile kirjutada notariaalne volitus. Igasugusel paberil notariaalne volitus võiks ju piisav olla, aga ei ole.

    VastaKustuta