In englishEesti keeles

pühapäev, 16. märts 2014

Cusco ja Nazca

Cusco linna kõrval mäe otsas on salapärased varemed. Väga suured kivimürakad astmelise terassina. Kuid mitte see ei tee neid salapäraseks. Salapärane on nende töötlemistehnoloogia. Suured kivid on paigas millimeetrise ja vahel tundub et veel suurema täpsusega. Täpselt üksteise külge sobitamiseks töödeldud. Koha nimi on Sacsahuaman. Sellel keerulisel nimel on veel vähemalt kümme kirjaviisi.

Kõige tuntum Sacsahuaman sümbol - uks müüris. Andis oodata momenti ilma turistideta pildi tegemiseks.

Väga erineva kujuga kivid on täpselt kokku sobitatud.

Erinevalt elumajadest olid ka Machu Picchu templite seinad just samal viisil sobitatud ja täpselt töödeldud. Kuid mastaap Sacsahuamanis on muidugi muljetavaldav. Suurimad kivimürakad kaaluvad üle 100 tonni.


Väidetavalt oli mäe otsas asuval paigal nii rituaalne kuid eelkõige sõjaline tähtsus. Ning nii nagu Kairos on suur osa hooneid ehitatud püramiidide kividest, on Cuscos pea kõik hispaania perioodi hooned ehitatud Sacsahuaman kividest. Paika jäid vaid need, mis olid linna ehitamiseks ebamugavalt suured.

Vaade Cuscole Sacsahuaman kindluse juurest. Linn ise on orus mägede vahel.

Cusco on ise väga uhke inkade pärandi üle. Peaväljakul troonib inka kuninga kuju. Linn on täis väikseid poekesi turistidele traditsioonilise inka mustriga alpaca villast toodete müügiks. Samuti on palju söögikohti ja muid turistiteenuseid. Cusco enda sees on põhilised vaatamisväärsused hoopis hispaanlaste ehitatud kirikud. Vastuoluline pärand, kuid Cusco on lähim suur linn Machu Picchule. Linn on turiste täis ja teeb parima, et ennast neile hästi esitleda.

Cusco peaväljakul troonib inkade kuninga kuju.

Cusco vanalinna tänavad on kitsad. Pärasat ühe sellise läbisõitmist Amphibeariga loobusime autoga linnas hotelli otsimisest ja parkisime sõiduki lennuvälja parklasse.

Traditsiooniline eluviis pole muidugi Peruus kuhugile kadunud. Linnast väljas on villased rahvarõivad kõige sagedasem riietus. Samuti perede väikesed põllud ja väikesed loomakarjad ning majapidamised tee ääres. Kas just leiba ise küpsetatakse, ei tea. Aga oma eluga saavad indiaani talumehed ise hakkama kindlasti, nii nagu 1000 aastat tagasi, nii ka praegu.

Cuscost lahkudes on lootus et tee läheb rannikule allamäge. Nagu ootused ikka, on ka see lootus ekslik. Autoga õnnestub tõusta jälle neljatuhandest meetrist kõrgemale. Algul läheb lihtsalt jahedamaks. Siis hakkab vihma sadama. Ning kui õhtu läheneb, sajab lumelörtsi ja väljas on null kraadi. Tee õnneks jäiseks kätte ei lähe. Pimedas Peruu mägedes kiilasjääl uisutada on kogemus mida amfiibiga proovida ei taha.

Mägedest alla sõites oli külas pidu. Rahvariiete elemente ka siin.

Kuid mägedest alla jõudes ootab järgmine Peruu ime ees. Nazca oma kõrbesse tehtud joonistega. Plaani lennuväljale minna kujutisi õhust vaatama polnud. Mind huvitas hoopis näha neid jooni lähemalt, et kuidas nad siis ikka tehtud on. Ja lisaks oli muidugi huvitav ka näha seda ümbrust, kus kõrbesse tehtud jooned sadu ja isegi rohkem kui tuhat aastat püsivad. Nazca linna läbimisel tekkis juba kerge hirm, et kas ilma siltideta Peruus ikka leiab õiged kohad tee ääres peatuda ja jooniseid vaadata. Tundus, et tasub Lima suunas edasi sõita ja tasus. Seal otse Pan Americana ääres ja ümber need joonised ongi. Tee ääres saab vaadata kahest kohast. Kõigepealt väikse mäe otsast, kust on silmnähtavalt ka jooniste tegemist juhatatud. Ning tee kõrval on ka vaatetorn, kahe väiksema joonise vaatlemiseks otse tee kõrval.

Pan Americana jookseb läbi kõrbe kaugusse.

Uskumatult mahuvad Amphibear, ametlik silt ja osa joonist samale pildile.

Joon ise on väike süvend, suuremad kivid eemaldatud. Joonte laius varieerub sõltuvalt joonisest. Sama koht küljelt on peaaegu nähtamatu.

Sirgeid jooni eri suundades on palju ja nad ulatuvad silmapiirini.

Mõnest joonisest on raske aru saada. Päris keerukad kontuurid.

Mulle üllatuseks pole kõrb sugugi nii tasane. Seal on väikesi pinnavorme, kunagisi looduslikke vee voolamise radasid ja muud. Aga jooned on sirged. Kui paberit pole käepärast on kõrb tõesti suurepärane paber. Muidugi peab sellleks natuke suurushullustust olema, aga ilmselt on seda jumalatele sõnumi saatmiseks niigi vaja. Ning kui inimesed sirgesse rivvi võtavad ja oma rivi raames kivid kõrvale tõstavad ongi joon valmis. Lihtne, elegantne ja kiire. Nii võis need joonised luua mõne aastaga ja iga üksiku joonise isegi mõne päevaga. Joonte otsest leitud puidu tükkide järgi on arvatud, et kasutati väikseid vaatetorne. Neidsamu puidutükke dateerides on ka jooniste vanus välja pakutud.
Ning sealsamas lähedal on madalad mäed ja nende vahel roheline org. Ilmselt ei pidanudki muistsed kunstnikud oma joonistuspaberi juurde väga kaugelt tulema.

Jooniste vaatlemiseks lendas lennuk ühe joonise kohalt teise juurde.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar