In englishEesti keeles

esmaspäev, 3. märts 2014

Killukesi Tsiilist

Argentiina Tsiili piir järvede regioonis on üks huvitav koht. Loomulikult on piiriks mäeahelik. Kuid ei Tsiili ega ka Argentiina ei viitsi keset mägesid piiripunkti pidada. Nii on kahe piiripunkti vahel 50 km teed. Väga ilus, mägine ja puutumatu loodus. Isegi üks jalgsimatka raja algus on tee äärde märgitud. Kui siia satute, võtke aega ja tehke piiripunktide vahepeal üks jalgsimatk.

Tsiili piir ehmatas meid pika järjekorra ja ülipõhjaliku tollikontrolliga. Kõikidest autodest tõsteti kõik kotid välja ja vaadati ka kõikidesse. Kuna auto paberid tuli vormistada enne auto näitamist, siis saime paberid lihtsalt korda. Kontrollis läks ka kergelt. Konfiskeeriti ainult kott apelsinidega ja suur kahju Tsiili riigile sellega välditud. Viimase õuna sõi Peeter enne kontrolli ära. Aga igale poole vaadati ja kõike kontrolliti. Õnneks mõistlikult ja kiiresti.

Järgmisel päeval edasi sõites selgus, et Tsiili näeb siin välja täpselt nagu Eesti. Põllud vahelduvad metsadega, vahel kenad asulad tee ääres. Inimesed on sõbralikud ja teevad autot nähes ning tere öeldes rõõmsa näo. Sellise siiralt rõõmsa. Peaks mõned eesti netikommentaatorid siia saatma naeratamise kursustele. Aga pilte teha ei saa, muidu kodus küsitakse, et mis sa neid Eesti võsa ja põldude pilte siia blogisse topid. Eks kõrgus ja Andide lähedus muudavadki selle kliima siin niisuguseks mõõdukaks, et loodus Euroopa suve meenutab.

Kõrb algab küllalt järsu üleminekuga. Taimestik väheneb ja edasi on sadu kilomeetreid kruusavälju.

Mägedest alla ranniku suunas sõites muutus maastik vaikselt järjest pruunimaks ja tasasemaks.
Santiagosse oma suure autoga ei roninud. Selle asemel külastasime Serena linna. Vanuselt teine linn Tsiilis. Vanalinn oli mõnusalt hubane, ilus ja puhas. Linna keskel park rahvast täis. Tsiili tundub kuidagi väga praktiline maa. Kõik on otstarbekas, ei mingit toretsemist. Samas asjalik, kena ja puhas. Siin näeb ka hääletajaid, seljakotituriste ja vuntsidega karmi pilgu ja mässaja näoga tüüpe. Kui viimane kõrvale jätta, siis väga kodune tunne on. Kaubanduses valitsevad suured ja korraliku valikuga poed. Näiteks sai tööriistapoest valida korraliku valiku moodsaid kaupu, aga ka mägedesse sobiva kõpla ja kaks versiooni sirpe. Hinnatase on odavam kui Argentiinas.

Kiiktool aukohal. Taamal Serena. Ka puitmööbel paistis praktiline nagu kogu Tsiili.

Kaubanduskeskused on võimsad. Kaubandusloss tee ääres Serena linna sõitjaid tervitamas.

Mängi mind, ma olen Sinu. Kaubanduskeskuse reklaam klaveritega keskuses ja linna peaväljakul.

Serena kesklinnas oli mõnus ansambel ajaloolisi ja uusi hooneid.

Vähema valgusreklaamiga tulevad hooned ka öösel rohkem esile.

Sõitsime põhja suunas edasi ja varsti läks kõrbeks kätte ära. Esialgu taimestik hõrenes, siis kadus üldse. Samas temperatuur ikka mõõdukad 25 kraadi (suvel kõrbes). Nägime kaugemal mägedes säramas observatooriume, on ju siinkandis parimad vaatlustingimused maailmas. Peab tsiili veini ostma ja õhtul külil keerama, et taevasse vaadata. Ning kui ööbimiseks mere äärde pingviinide saare vastu kämpingusse jõudsime, oligi pime ja sai taevasse vahtida. Tähtkujud tundmatud, Google Sky keeldus töötamast ja uni tuli peale.

Kämping mere ääres pingviinide saare vastas.

Hommikul pingviine ei paistnud, kaugelt paistis ainult mitu pelikanide kolooniat. Siinkandis meri lõpeb ja kohe algab kõrb. Nii nagu ka mägede vahel, täielikult taimestikuta. Mõni üksik puhmas kasvab kuskil. Temperatuur ikka öösiti 18 ja päeval 20-27 kraadi. Loodusmaastik on siiski väga ilus. Ka mõned kuivanud ojasängid. Siin võib lisks veepuudusele olla probleem ka kruusane maastik, mis kogu vee kohe ära neelab. Mõnes üksikus orus oli järsu piiriga rohelus ja kadus edasi sõites sama järsku. Veidral kombel siinkandis ei tolma eriti. Kruus oleks nagu õline, veidi nagu põlevkivi moodi see kruus ja liiv siin. Kõrbe võib siin täitsa avastada. Kuumus ei murra konte ja ka ei tolma meeletult. Orgude põhi on mitmes kohas nii sile, nagu oleks keegi riisumas käinud. Peeter kahtlustaski inimetegevust, kuni järgmises kohas oli keegi siledale orule kive külvamas käinud.

Saare otstes pelikanide kolooniad. Kui mõni pelikan just salaja pingviin ei ole, siis pingviine ei näinud.

jätkub ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar