In englishEesti keeles

neljapäev, 13. märts 2014

Inkade linn

Nimi teadmata. Otstarve teadmata. Mahajätmise põhjus teadmata...

Eelmisel õhtul ostsin pileti Machu Picchu külastamiseks, päris kallis lõbu. Aga lõbu ise näeb välja nii. Ärkad 2:30 öösel, lähed fuajeesse 2:45 lubatud bussi ootama. Kui kell on kolm, hakkab hotelli administraator kuhugile helistama. Unise juhiga mikrobuss tuleb 3:15. Oled bussis esimene reisija vastupidiselt pileti ostmisel lubatud viimasele. Niisiis korjab buss veel linnast rahavast ja on kell 5:45 vajalikus rongijaamas, kuskil linnast väljas parasjagu kaugel. Ootad rongi. Ette nähtud väljumisajal kell 6:10 tuleb rong ette ja kell 6:30 asub teele. Kell 8:30 on rong kohal Machu Picchu all orus. Ootad giidi. Kell 8:40 tuleb keegi asjamees ja hakkab giidi helistama. Kell 9:10 selgub, et giidi saab alles 11:30. Tahad mäkke sõitva bussi peale minna, kuid kohad täis. Ootad bussi. Ja lõpuks kell 9:40 oledki inkade linnas.

Kogu teenus ise on korralikult organiseeritud. Rong on mugav ja korralik.

Linna rajamine inkade poolt on ka ainus teadaolev fakt selle linna kohta. Inkakeelne nimi on teadmata. Otstarve on teadmata, oletatakse et see oli nö. Haapsalu, ilus ja mugav elamise kuurort pealinna Cusco lähedal. Samuti oletatakse, et mahajätmise põhjus oli Cusco langemine. Sellise väikse linna kaitsmine hispaanlaste vastu oli ilmselgelt lootusetu. Paljudel on ootus, et see on kõrgel mägedes. Mägede vahel on ta tõesti ja ka mäe otsas. Aga Cuscost on ta 1000 meetrit madalamal. Nii on temperatuurid mõõdukamad.

Linn on justnagu mägede kaitsva rõnga sees. Vaade Päikesevärava juurest. Alt üles looklev tee on turiste rongi pealt toovate busside jaoks.

Ilm vaheldub siin päris hoogsalt. Hommikused pilvedega vaated asenduvad hetkeks päiksega, siis tuleb kerge vihm, siis jälle päike. Nii võib poole tunniga ilm pöörata ühest äärmusest teise.

Ehitustkunst ilma segu ja naelu kasutamata on päris huvitav vaadata. Kuid kivi, puidu, köie ja kõrkjaga saab kõik vajaliku tehtud.

Katuste kinnitamiseks laotakse müüri sisse väljaulatuvad ja ümaraks tahutud kivid.

Katus ise on nööriga kokku tõmmatud.

Ukse sulgemiseks on ukse risttalade sidumise aasad kivisse tahutud. Pildil templi juurde viiva ukse kolm sidumiskohta.

Linna välismüüris on ukse sidumiseks ukse kõrval korralikud kivipostid.

Kui tahad puidust tala panna, tuleb kivi sisse talakujuline auk teha. Pilt rituaalide templi esinurgast.

Kui te pole enne linna kohta endale põhjalikku ülevaadet teinud tasub giid võtta. Giidi käest kuulsin huvitavaid fakte. Hispaanlased otsisid seda linna ja läksid orus jõe kaldal 400m kaugusel linnast mööda. Kuid orust üles vaadates linn ei paista ja jõe ääres mingeid ehitisi ei olnud.

Terassid võimaldasid linna juures maisi kasvatada. Seda tehti ainult idapoolsetel terassidel, kus hommikupäike soojendas müüri üles ja müür hoidis öösel maisi soojas. Muidu pidi mais kasvama ainult alla 2000m kõrgusel. Ülejäänud terassid on erosiooni vältimiseks ja ka ilu pärast. Linn ennast ise ära ei toitnud ja teda varustati Cuscost.

Põllumajandusterassid on küll suurel alal, kuid väidetavalt linna ära ei toitnud.

Templeid on igale tähtsale jumalale. Päikese ja kondori templid on linnas, kuu tempel aga hoopis kõrvalasuva mäe taga. Inimluid pole ohvriandide juurest leitud. Ohverdati tähtsaid loomi – laamasid.

Kondori pea, kere ja kaljudest tiivad. Seal all on kõht, kuhu ohvriannid läksid.

Samuti on kivimurd keset linna ja kivide töötlemise tehnika teada. Meteoriit-rauast haamritega lõhestati kive ja tahuti kivid sobivasse vormi. Kivimurru lähedus võimaldas linna ehitada tolle aja kohta suhteliselt kiiresti, umbes kuuekümne aastaga.

Lääne suunda inkad ei hinnanud, sealpool on ainult tugiterassid. Linna keskel kivimurrus veel kive jätkub. Vaade Inkade raja poolt. 

Kuueteistkümne astmega veekaskaad rajati koos linnaga kuussada aastat tagasi ja töötab tänaseni.

Linnas elas omal ajal 500 ülikut ja käis väljastpoolt linna seal tööd tegemas umbes 2000 töölist. Linn on kindlasti inkade ajaloo uurijate unistus. Jäeti ta ju tervikuna maha ja on ka tervikuna säilinud. Olemas on kõik templid, põllumajandushooned ja muud omaaegse elu juurde kuulunud hooned.

Tähtsate kuupäevade kalender. Näiteks pööripäevad, aga ka põllutööde omad, teadis giid rääkida.

Tähelepanu väärib Inkade tee ehitus. Juba inkad said aru, et kui tahad oma alluvate kiiret liikumist, siis tuleb tee ehitusse investeerida. Nii on rajatud umbes meetri laiune tee mööda mäekülgi ja kaljuseinu. Linnast pidi jalgsi 7 päevaga Cuscosse jõudma. Kuna Inkad jalgsi liikusidki, võis nende jaoks see teekond ka kiirem olla.

Inkade rada varjab enamasti taimestik. Meetrilaiuse raja kohal kokku kasvades on rada ja seal liikumine täielikult võõra silma eest varjatud.

Rada vertikaalsel kaljuseinal.

Kui vaja rada siledaks teha, tuleb kasvõi läbi kivi minna.

Inkade sild. Silla kõrval on väga lahedad trepiastmed, kas siis ehituse või silla maha ja pealepaneku jaoks.

Sama pileti raames saab minna ka jalgsirajal linnast välja inkade silda vaatama. See on väga mõnus ja vaheldusrikas jalgsitee. Samuti saab tõusta ca 300 meetrid kõrgemale, päikeseväravani Cuscosse viiva raja esimese mäekuruni. See tee on igavam ja pikem. Pileteid lähedalasuvate mägede otsa ronimiseks peab vähemalt nädal aega ette ostma. Ning kuna olin linnas esimene päev pärast kahepäevast transporditööliste streiki, siis polnud lootustki kuskilt lisapiletit saada.

Terasside trepp. Siin komistades võib pärast ainult imestada kui kaua on võimalik kukkuda.

Kuid kui linn risti ja põiki läbi traavitud, kaugusse viivad rajad läbi käidud ja õhtu lähenes, siis sai ka küllalt. Kell neli tundsin, et kui veel üks kivist hoone on vaatamata, siis las ta jääb ka vaatamata. Minu elamus sellest ei muutu.

Väsinud turistid õhtuses Machu Picchus.

Elamus ise on uhke. Linn on vormiliselt hästi kaunis, Asub ta mägede vahel, Justnagu rõnga sees. All orgudes on kiirevooluine jõgi. Oma ligipääsmatusega loob ta müstilise aura. Oma terviklikkusega paneb ta fantaasia tööle.

Kogu Cusco on täis Inkade kuningate kujusid. Giid oli hispaanlaste peale vihane, et nood ülejäänud linnad maha lõhkusid ja siis linna avastajana tuntud arheoloogi Hiram Bingham peale vihane, et too leitud muistised ära ameerikasse viis. Giid oli uhke, et on inkade järeltulija.

Huvitaval kombel ollakse uhke oma verise impeeriumi loonud esivanemate üle. Keegi pole uhke, et minu esivanemad oli tagasihoidlik ja sõbralik hõim, kes teisi hõime vallutamas ei käinud. Muidugi polnud sõbralikel hõimudel piisvalt suurust ja jõudu, et selliseid linnu meile vaatamiseks ehitada ja raske on olla uhke selle üle mida näha ei saa ja millest midagi ei tea.

Ning õhtu lõppes kell 23 hotelli ukse taga kella lastes. Umbes viie minutiga ilmus administraator ja lasi väsinud turisti tagasi tuppa.


Praktilisi nõuandeid, kui kavatsete Inkade linna külastada

Kõigepealt enne reisi, tehke endale külastamise võimalused ja hinnad selgeks. Tervele perele on see väga kallis lõbu ja tasub otsida odavamaid variante, samuti oma eelarve üle vaadata. Kuid kuna sisuliselt on kogu transport ja piletid monopoolne äri, siis väga palju kokku hoida ei ole võimalik. (Rong on sama mugav igas klassis reisides, nii ei tasu piletile rohkem kulutada kui turistiklassi hind)

Mägede külastust sisaldavad piletid tuleb vähemalt nädal varem ära osta. Kui olete oma transpordiga, võib kaaluda autoga ringiga ümber mägede sõitmist ja jalgsimatka linna. Tarmo Tamming oma blogis kirjutas sellest variandist põhjalikult.

Ärge heitke meelt, kui linna saabudes on pilvine, ilm võib muutuda ruttu ja jätke üldpaani piltide tegemine ja vaate nautimine ilusamateks hetkedeks.

Linn suletakse kell viis õhtul. Kui agent püüab teile müüa tagasisõidu piletit kell üheksa õhtul siis mõelge, kas leiate all orus rongijaamaga linnakeses piisavalt tegevust. Seal on keskmise suurusega käsitööturg, hulgaliselt söögikohti. Samuti on seal hosteleid, juhuks kui te ei taha väga vara tõusta, saab sõita sinna ööbima ja hommikul normaalse ärkamisega minna Inkade linna vaatama. Minu tagasisõidu pilet oli kell 19 ja kolme tunniga sai nii söödud kui ka turg läbi käidud ning aega jäi üle ka.

Inkade linnas sees ei ole mingeid teenuseid. Seal ei ole lubatud ka süüa ega juua, kuid vaikset võileiva või snäksi nosimist ei keela keegi ja ka veepudeleid ei võta keegi ära. Turistid on väga viisakad ja aupaklikud, mingit rämpsu linnas maas ei näinud, kõik korjatakse endaga ühes.

Sama piletiga saab sisse ja välja käia. Sissepääsu juures on ka pakihoid. Saab ka tualetti külastada. Pilet on nimeline ja koos piletiga tuleb ka pass ette näidata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar