In englishEesti keeles

neljapäev, 27. veebruar 2014

Nahuel Calel

Bariloche linn on Argentiinas kuulus ja tuntud puhkepaik. Linn asub Nahuel Huapi järve kaldal. Nii tee kui linn järgivad lahesoppe ja liigendavad linna hubasteks väiksemateks kohtadeks. Ümber järve on Nahuel Calel rahvuspark. Temperatuur täiesti Eesti ilus suvi, päeviti 25 kraadi, öösiti 16 kraadi. Puhkepaik on nii võimas, et pühapäeval linna sõites tuli vastu katkematu autodevool ja diisel oli linnas defitsiit. Lubati tankida ainult 30 liitrit. Hiljem siiski selgus, et mujalt saab veel tankida. Defitsiit oli ainult linnast Buenos Airese suunas väljuval teel. Nahuel Huapi järv ise on üsnagi suur, kuid pigem pikkade soppidena, kui suure veeväljana. Tuult ei olnud, vesi oli selge ja puhas. Kauguses terendasid valgete tippudega mäed ning ühe sopi lõpus on vaade Tsiilis paiknevale vulkaanile. Siin on järvi palju ja saab nii amfiibi kui ka kohaliku praamiühendusega sõita järvest järve, kuni üle Tsiili piiri.

Tee nr 40 on kurvide ja vaadeterohke. Autojuhile paras dilemma, et kumba nüüd vaatama peab. Tegelikult peab ühe käega pildistama ja teisega autot juhtima.

Vaated on juba enne järvedeni jõudmist lummavad


Kuni autot ette valmistasime vettelaskmiseks, tulid juttu rääkima Nico, kes arvas et järgmises järves on nii järsud kaldad, et selle amfiibiga läbi ei saa. Lubas täpsustada. Tuli ka juttu rääkima Argentiinas puhanud tsiillane, kes paari tunni jooksul algul küsis meie käest, kuid siis üha rohkem vastas meie küsimustele Tsiili kohta. Toredad juhuslikud kohtumised on sellel reisil tavaks saamas.

Ideaalne slipp nii Amphibearile kui ka kohalikele paadimeestele. Treilerite hulga järgi kaldal väga populaarne koht. Ei pea kellegi järel ootama, ruumi on küllalt, põhi on autole kõva ja paadile ohutu.

Just siit mägede vahelt läheb sügav ja kitsas lahesopp Tsiili suunas.

Õhtul selgus et reisi korraldamise ja interneti vajaduse tõttu autot vette ei lasegi. Otsisime kohaliku öömaja, et järgmisel päeval maalilist nr 40 teed mööda ümber järve Tsiili suunas sõita. Öömajaks sai järjekordne kämping, rohuse pinnaga kõrvalasuva asemel tolmuga kaetud. Põhjus lihtne, meil said Argentiina peesod otsa ja kaardiga ei saanud kummaski maksta, kuid tolmuses nõustuti hommikuse maksega. Amphibear oli kämpingus hitt, nagu tavaliselt. Kahjuks ei oska enam küsimustele mõistlike vastuseid anda. Kogu info jaoks on enamasti keelt vähe. Nii saavad inglise keele oskajad kogu info ja hispaania keele oskajad teavad jätkuvalt et sõidame ümber maailma.

Kuid Argentiina abivalmidus on suurepärane. Kui saadi teada et pontoonid on katki, aeti mulle välja kohalik meistrimees, kes alumiinumiga kõike oskab teha. Küll on kahju, et sellest abist reisi jätkamiseks ei piisa.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar